Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Räimega Hiinat vallutama

    Hiinlased on väga pragmaatilised ärimehed. Kui miski aitab raha teenida, ollakse valmis paljukski. Näiteks rajatakse infrastruktuuri ja sotsiaalehitisi vaesematesse naaberriikidesse, lootusega sealt hiljem sobivates kogustes maavara vastu saada.

    Ei peljata mitmekeelseid ja multikultuurseid piirilinnu, sest need elavdavad kaubavahetust. Vajadusel tehakse ka Pekingi kesklinna piirkonda venekeelne kaubandus- ja lõbustuspiirkond eelkõige jõukate naaberriigi esindajate vajaduste rahuldamiseks. Või näiteks tervitavad linna ühe populaarsema turu peal  müüjad eestlasi järjekindlalt soomekeelsete fraasidega. Sest nii on kasulik ja head ärivõimalust hiinlased tavaliselt maha ei maga.
    Eestlaste ja hiinlaste koostöö tundub hoogu üles võtvat. Tihemini on kuulda ettevõtjate vastastikustest visiitidest, Hiina püütakse müüa küll tehnoloogiat, ehitusmaterjale, muusikariistu või kasvõi lennujaama ja sadamate vaba ressurssi. Lisaks erinevate poliitikute külaskäigud ning ilusad ja suured sõnad, mis võivad jätta kallutatud mulje sellest, kuidas Eestit ja sealseid ärivõimalusi Hiina ärimehed ja otsustajad näevad.Siin oleks sobiv meenutada anekdooti kahest mehest, kellest üks joonistab pliiatsiga valgele paberile ühe punkti ja küsib teise käest, et mis see on? Kui teine vastust anda ei suuda, vastab esimene, et tegemist on loomulikult kükitava mannateraga. Mulle tundub, et just sedasi meid Hiinas nähakse. Miks? Kipume unustama maailma mastaabid. Eestis elab vaid veidi üle 1,3 miljoni inimese. Võrdluseks, Chaoyangi piirkond Pekingis, kus ma elan, mahutab pea neli korda rohkem inimesi. Ka miljonilinnu on Hiinas üle saja. Üksikud inimesed on Eestist kuulnud, veel vähem teavad sealsest eluolust täpsemalt. Otsisin Hiina suurima uudisteagentuuri Xinhua inglisekeelselt  veebilehelt uudiseid Eesti või Baltikumi kohta, kuid tulemus piirdus Kommunistliku Partei esindajate või meie riigijuhtide visiitide kajastustega, EXPO ning jalgpalli ja Kaia Kanepi mängude tulemustega. Isegi Tallinnas toimuv jäätisefestival sai rohkem kajastust kui transiidivõimalused. Seega, aus vastus küsimusele,  mida Hiina otsustajad meist laias laastus teavad ja arvavad oleks, suurt mitte midagi.Samas on tegemist 1,3 miljardi elanikuga riigiga ja ei juhtu mitte midagi kui 99% massist ei tea Eestist mitte midagi. Oluline on saada tuntuks vajalike inimeste seas, tutvustada koostöövõimalusi õigetele inimestele, arendada suhete võrku (guanxi-t).Mastaapide erinevuse tõttu piisab Eesti ettevõtetele vaid mõnedest Hiina mõistes väikestest äriprojektidest. Kui suudame hiinlastele maha müüa kuvandi Eestist kui suurepärase asendi ja infrastruktuuriga transiidimaast, Pekingile lähimast Euroopa pealinna lennujaamast või kasvõi Hiina turistidele eksootilisest loodusest,  siis heast ideest ja kasumi saamise võimalusest kergekäeliselt ei loobuta.  Ei tasuks naeruvääristada ka räim tomatis müümist.  Esmapilgul irooniline idee, aga kahjuks jõudsid lätlased juba sprottidega ette ning on end paigutanud Ungari kurkide ja Poola salati kõrvale ka kõige kaugemates Mongoolia poekestes. Tehkem järgi ja viigem räim tomatis maailma! Lihtne arvutus näitab, et see kes suudab kasvõi igale sajandale hiinlasele aastas korra maha müüa karbi kalakonservi või musta leiba, teeniks päris korraliku summa.Kuigi Eesti jääb mõõtudelt täpiks maailmakaardil, on meil hiinlastele pakkuda huvitavaid koostöö- ja investeerimisvõimalusi. Aga pigem meile  oluline Hiina, mitte vastupidi ning tööd peame tegema ise, mitte lootma, et hiinlased nõudlikult uksele koputama asuvad. Tegemist on viimastel aastatel ülikiirelt arenenud majandusega, kus on omad probleemid, aga veel mõneks ajaks senine võidukäik jätkub. Seniks kuni on pidu, peaksime püüdma sellest maksimumi võtta. Loomulikult kainelt kaalutledes ning ohte ja võimalusi selgelt hinnates.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.