Eesti tutvustamiseks laias maailmas rahvusvaheliste suurürituste korraldamise kaudu on kasutamata reserve, arvab TTÜ emeriitprofessor Väino Rajangu. Näiteks Eestis toimuvate suurte rahvusvaheliste ürituste kajastaminel telepildi tausta kujunduse parem läbimõtlemine Eesti tutvustamise aspektist.
Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige Daisy Järva kirjutab tänase Äripäeva artiklis „Turism on maailma võimsam propagandakanal“, et „Eesti positiivse imago kujundamine eeldab kokkulepet ja koostööd nii riigi, suurfirmade kui üksikettevõtjate vahel. Eesti viimine maailmakaardile on võimalik meie kõigi ambitsioonikuse ja visadusega. See on pikk ja pidev protsess.“ Seda mõtet tuleb igati toetada, pealegi on meil selles vallas tegemata tööd ehk kasutamata reserve. Üheks niisuguseks reserviks on Eestis toimuvate suurte rahvusvaheliste ürituste kajastamine telekanalites ehk täpsemalt rahvusvahelise telepildi tausta kujunduse parem läbimõtlemine Eesti tutvustamise aspektist.
Meie tuntusele aitavad oluliselt kaasa need, kes korraldavad siin mitmesuguseid väärikaid rahvusvahelisi kultuuri, spordi, teaduse, poliitika jm üritusi ja selle eest väärivad nad suurt tänu. Kui kaaluka ürituse toimumise kohaks valitakse Eesti on see reeglina varasema tegevuse tunnustuseks. Eestis toimuvatest rahvusvahelistest üritustest paljudest riikidest osavõtjad oma hilisemates jutuajamistes kindlasti meenutavad ja reklaamivad siin toimunut ning nähtut ja sellega tekitatakse huvi meid külastada. Rõõmu teeb, et väga mitmesuguseid olulisi rahvusvahelisi üritusi on Eestisse ka lähiaastateks kavandatud.
Paljud rahvusvahelised üritused leiavad kajastamist teiste riikide telekanalites ja sealtkaudu Eesti tutvustamine jõuab suure arvu inimesteni. Aegajalt korraldajad isegi uhkusega märgivad, et nii ja nii palju riike on ostnud teleülekande. Nendel rahvusvahelistel teleuudistel tahakski järgnevalt peatuda, sest mõnikord on toimumiskoht – Eesti ilmutatud kujul kõigile selge, teisel juhul võib ta jääda üldse teavitamata.
Reeglina rahvusvaheliste ürituste korraldamisel on kasutusel mitmesugune sponsorraha ja meie maksumaksja raha. Firmade sponsorrahade või reklaamirahade eest on korraldajad nähtavale kohale asetanud ka vastavad logod. Samas Eesti maksumaksja raha puhul kas raha eraldajad ei ole nõudnud või korraldajad ei ole soovinud riiki ja toimumise asukohta reklaamivat teavet esile tuua.
Näiteks mõni aeg tagasi meie kultuurivaldkonna inimesed korraldasid Tallinnas rahvusvaheliselt tuntud asutuse auhindade kätteandmise suurepärase ürituse, kuid vaadates teiste riikide videoklippe teleuudistest ei selgunudki, et üritus toimus meil. Muidugi me ei saa teistele ette kirjutada, et märkige ikka Estonia ka ära, kuid meil on võimalik taustal nähtavale kohale panna toimumiskoha ja riigi nimi ning miks ka mitte toimuva ürituse nimi ning toimumisaeg ajaloo tarvis. Niisugune info sageli jäädvustatakse ka kohalolijate poolt fotodele või videole.
Hiljuti Otepääl toimunud rahvusvahelisel suusaüritusel kandsid kõik võistlejad numbrimärgisärki, millel ilutses võistluskoha ja meie riigi nimi. Võistlustulemuste arvutipildis oli kirjas ka toimumiskoha nimi koos lühendiga “EST“. See oli oluline info, mis väärib kiitust. Samas stardi- ja finišikohad, mida telepildis palju näidati olid varustatud firmade reklaamiga, kuid ka seal olek võinud lisaks olla info toimumiskohast.
Nädal hiljem toimunud järgmisel rahvusvahelisel suusavõistlusel telepildis ainukesena Eestit märkis ära tulemuste arvutipilt, kus oli kirjas OTEPÄÄ /EST/. Samas taustapildis oli massiliselt esindatud meil tegutseva rahvusvahelise panga ja kindlustusfirma logod. Ju need firmad olid suursponsorid ja neid tuleb selle eest kiita, kuid soovitav oleks, kui ka ESTONIA oleks nende kõrval koha leidnud.
Nendest näitest juba järeldub, et kasutamata reserve Eesti tutvustamiseks laias maailmas rahvusvaheliste suurürituste korraldamise kaudu on. Maksumaksja raha eraldajatel ja ürituste korraldajatel tuleks teadlikumalt suuremat tähelepanu pöörata hea korralduse kõrval ka riigi enama reklaamimise võimalustelele. Kohati tundub, et ürituste korraldajad reklaamivõimaluste kohapealt ei tee vahet siseriikliku ja rahvusvahelise tasemega ürituse vahel ja seetõttu ka riigi tutvustamisele piisavat tähelepanu ei pööra.
Vaadates uudiseid maailmas toimuvast, nii mõnigi kord me pöördume teatmeteose poole, et täpsustada, kus konkreetne riik ja toimumiskoht asuvad. Eks samamoodi tehakse mitmel pool mujal, kui kohatakse riigi nime „Estonia“ ja ühel päeval võetakse ette reis siia, et oma silmaga telepidist silma jäänud maaga tutvuda.
Edu rahvusvaheliste suurürituste korraldajatele ja mõelge alati läbi ka Eesti viimine maailmakaardile.
Seotud lood
Täna, XX turismimessi TourEst päevil meenutan tihti jaanuarit 1991 ja Helsingi rahvusvahelist turismimessi Matka, meenutab tänases Äripäevas Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige Daisy Järva.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele