- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas võimuliit asus Keskerakonda nõrgestama?
Viimased kuus aastat Rahvaliidu ja Keskerakonna abil Tartu linna valitsenud Reformierakond otsustas senised partnerid hüljata ning alustas koalitsioonikõnelusi Isamaa ja Res Publica Liiduga. Uus linnavalitsus peaks paika saama juba neljapäevasel volikogu istungil.
Mis toimub Tartus? Esmapilgul ju täiesti üllatav uudis - seni pole sellest linnast eriti suuri rahulolematusehääli kuulda olnud. Koalitsioon valitseb ja opositsioon oleskleb. Ometi, kui võtta võrdluseks kas või keskerakonna juhitav Tallinn, oleks hurjutavateks sõnavõttudeks ainest ju küll ja küll. On ju Tartus näiteks elaniku kohta enam abilinnapäid kui pealinnas, linnapea palk aga ka reaalse numbrina suurem kui pealinnapeal. Samuti jäid mõned kõrged Tartu linnaametnikud hiljuti kinkekaartide vargusega haledalt vahele. Esimesed lihtlabased eeldused opositsiooni hääleharjutuseks ju täiesti olemas.
Äripäeva arvates võib Tartus toimuv olla Keskerakonna nõrgestamise aktsiooni esimene etapp. Meie arvates püüavad riiki valitsevad Reformierakond ja IRL tulevastele valimistele vastu minnes (juba 2013 toimuvad järgmised kohalike omavalitsuste valimised) Keskerakonna võimalikult paljudest positsioonidest ilma jätta. Esiteks saaks niiviisi konkurendi parteiaparaadi linnade-valdade-riigiasutuste rahakottide pealt eemale peletada ning teiseks teistsuguse ilmavaate esindajad pildiltki pühkida.
Sest - kes pildil, see võimul, võib Eestis öelda. Kuigi mujal maailmas, vähemalt pikaajaliste traditsioonidega demokraatlikes riikides, saab opositsioon tavaliselt valimistel paremaid tulemusi - rahvas pole ju pea kunagi parasjagu istuvate võimuritega rahul - ei ole see Eestis nii. Meil on viimasel ajal tavaks, et istuvad riigi- ja linnajuhid saavad muudkui hääli juurde.
Äripäev ei ole sellise stsenaariumiga aga päris rahul. Jah, on see Keskerakond ja selle juht, mis ta on, kuid tasakaalustamiseks on seda gruppi vaja. Me ei usu, et ühele demokraatlikule riigile tuleks pikemas perspektiivis kasuks kaheparteisüsteem, milles mõlemad parteid (reform ja IRL) sisuliselt üht sama joont hoiavad, erinedes vaid formaalselt, nime, aadressi ja pangarekvisiitide poolest.
Muidugi, võib ju ka olla, et oleme lihtsalt liialt paranoilised. Et tegemist ongi lihtsalt Keskerakonnas märtsivalimistel saadud kaotusest tingitud levima hakanud peataoleku ja sisevõitlusega, kus Tartu linnavolinikudki ei suuda enam aduda ega otsustada, kelle poolt olla. Meenutagem, Tartu võimuliidu kärisemine algas ju tegelikult ülemöödunud nädalal volikogule uue esimehe valimistega, mil riigikokku siirdunud teeneka keskerakondlase Aadu Musta asemele pakutud Vladimir Šokman esimesel katsel vajalikke hääli kokku ei saanud. See tähendab, et koalitsioonis puudus üksmeel. Räägitakse, et ka Keskerakonna volinikud ei hääletanud mitte päris üksmeelselt.
Nii või teisiti, Tartus ei muutu lähiajal midagi. Sest tegelikult pole ju juba 1997. aastast Tartut otseselt valitsenud Reformierakonnal sisulist vahet, kas nime poolest kaasvalitsejaks, sisult väiksemaks vennaks, et mitte öelda puudliks, on IRL, Keskerakond, Rahvaliit või kas või Iseseisvuspartei.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele