Hannes Sarv: töötukassa kummaline ultimaatum

Loomulikult mitte. Seetõttu ongi maksumäära põhjendamisel pühaks kuulutatud reservide kogumine. Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et vajalik oleks umbes pool miljardit.

Need eesmärgid ei ole kuidagi seotud tegeliku kogemusega. 2009. aastal, kui Eestis oli töötuid 100 000 ümber, kogus töötukassa tunduvalt madalama keskmise maksemäära juures 108 miljonit eurot.

Väljamakseid tehti 160 miljoni euro eest. 2010. aastal maksid töövõtjad ja tööandjad kassase juba poole rohkem raha sisse, kui sealt välja läks. Sellises tempos kasvab kassa ka praegu ja aasta lõpuks peaks sinna kogunema 350 miljonit eurot. Neid numbreid vaadates ei veena enam see, et valitsusjuht Andrus Ansip võõpab kogu majanduse tuleviku süsimusta värviga üle. Kui muidu optimistlik Ansip ennustab kadu, on selge, et asi ei ole reservi suuruses, vaid milleski muus. Näiteks eelarve tasakaalus.

Praeguse juhtpartei ainus valimisloosung oli "hoiame riigi rahanduse korras". Ma olen seni arvanud, et nad tahavad seda teha, sest üle jõu elamisega kaugele ei sõida. Töötukassa reservi arvel trikitamisega näitavad nad, et eesmärk pole sisuline tasakaal. Ja trikitamise puhul on ükskõik, miks seda tehakse - kas selleks, et taastada pensionimaksed, Brüsselist pai saada või siseriiklikku populaarsust võita. Sisu sellest ei parane.

Just selle vastu peaks ametiühingud ning tööandjate keskliit seisma. Maksu alandamist saavad nad töötukassa nõukogus nõuda lisaklausliteta teemal, kes tulevikus seda rahapotti käega katsuma hakkavad.

Autor: Harry Tuul, Hannes Sarv