• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
Euroopa Komisjon pakkus septembri lõpus välja, et kogu Euroopas võiks alates aastast 2014 koguda finantstehingutelt maksu. Mõte pole uus ning ajalooliselt oli juba ammu enne Euroopa Komisjoni ettepanekut sarnaseid ideid kutsutud Robin Hoodi maksuks, kirjutab Heiki Linnamägi Euroopa Komisjoni esindusest Eestis.
Maailmakuulsa lindprii seostamine maksuga tulenes sellest, et finantstehingute maks meenutab Robin Hoodi käitumist, kes võttis rikastelt ja andis vaestele. Euroopa Komisjon ametlikult Robin Hoodi maksust ei räägi ega pea end tema ideede kehastajaks tänapäeval, sest uue maksu eesmärgid on märksa maisemad ja lähtuvad soovist luua tugevam ning ühtsem Euroopa majandamine.
Euroopa Komisjoni soov finantstehingute maksu kehtestamisel on koguda maksu finantsinstrumentidega tehtavatelt tehingutelt, mis tasakaalustab esiteks liigset riskide võtmist finantssektoris. Sihikul on suure sagedusega ja arvuti tarkvara tehtud ostu-müügi otsuste alusel toimiv kauplemine, millel ei ole midagi ühist reaalmajanduse tehingutega. Selline kauplemissüsteem soodustab liigset riskide võtmist ja uus maks vähendab ebaproduktiivset kauplemist, kus kasu teenitakse vaid lühiaegsest väärtpaberite positsiooni hoidmisest.
Teiseks aitab finantstehingute maks turgutada liikmesriikide ja EL-i eelarvet. Esialgsetel andmetel hinnatakse, et finantstehingute maks toob Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvetesse juurde 57 miljardit eurot. Eesti rahandusministeeriumi esmasel hinnangul on maksust laekuv tulu Eestis 1-2 miljonit eurot aastas ehk riigieelarve suhtes vähetähtis. Samas on Eesti huvitatud tugevast EL-i eelarvest, sest saab sealt oluliselt rohkem kui ise panustab.Kolmandaks uue maksu põhjuseks on asjaolu, et EL-is on pärast 2008. aasta rahanduskriisi kulutatud triljonites mõõdetavaid summasid maksumaksja raha pangandussektori toetamiseks ning need summad võivad võlakriisi tulemusena suureneda veelgi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele