• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ürituse õnnestumise tagab koostöö

    Loomemajandust on seni vähe kasutatud piirkondade arengu ja kohaliku ettevõtluse edendamisel, kirjutab Eva Leemet Loovast Eestist. Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringu tulemused kinnitavad, et ürituste korraldamine avaldab piirkondade arengule positiivset mõju, kuid siiski on nende potentsiaali seni vähe rakendatud.

    Kohalikud ettevõtjad hindavad kõrgelt ürituste mõju piirkonna mainele, turismile ja majanduslikku mõju ettevõttele. Klientide tagasiside on samuti positiivne, eelkõige pakutava programmi osas.
    Suured probleemid ilmnevad aga teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Ehk siis majutuses, toitlustuses, parkimises jms. Külastajate rahulolematus teenustega avaldab paraku otsest mõju ürituste kvaliteedile tervikuna.  Igaüks teab omast käest, et mida suuremaid kulutusi teeme piletile, seda paremat kvaliteeti eeldame peale programmi ka kaasnevatelt teenustelt. 
    Korraldajate ja kohalike ettevõtjate jaoks on külastajate teenindamise ja teenuste kvaliteedi tagamise korraldamine suur väljakutse. Siin pole paremat retsepti kui koostöö kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja korraldajate vahel.  Regiooniti on olukord erinev, kuid arenguruumi on kõikjal.
    Ettevõtjate eesmärgiks on ilmselgelt kasumi maksimeerimine ja üldlevinud on tipphooajaga kaasnev hinnatõus. Turumajanduse reeglite järgimise eest ei saa ettevõtjaid kritiseerida, küll aga aitaks turgu reguleerida konkurents: suurenenud nõudluse korral tuleks ergutada uute teenusepakkujate sisenemist turule.  Muidugi on mõeldamatu ühe suursündmuse puhuks uue hotelli ehitamine või toitlustusasutuse rajamine, kuid alternatiivsete majutus- ja toitlustusvõimaluste leidmine ning pakkumine avaldaks kindlasti positiivset mõju. 
    Kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja sündmuste korraldajate ühine töö teenuste osutajate arvu suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks vajab eelkõige mõistmist, et peamine on sündmuse kvaliteet ja külastajate rahulolu, milleta ei ole ükski festival ega spordisündmus jätkusuutlik ja konkurentisivõimeline. Saatan peitub tihti pisiasjades.
    Kuna uuringu tulemustest oli näha, et tihti on koostöö korraldajate, ettevõtjate  ja kohaliku omavalitsuse vahel vähene, siis võib arvata, et nende küsimuste lahendamisega kuigivõrd ei tegeleta. Loodan, et algatatud arutelu ja tõstatatud teemad toovad enne festivalide tipphooaja algust nii mõnelgi pool kõik partnerid ühise laua taha, et uuringus osutatud probleemidele lahendusi otsida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA aktsiaturg: rõõm kasvavast majandusest ei kestnud kaua
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
USA turgude avanedes saabunud uudis majanduse prognoose ületavast kasvust neljandas kvartalis viis aktsiaindeksid tõusule, kuid börsipäev päädis ikkagi negatiivselt.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.