Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-riik jääb ajale jalgu

    Hiljuti käis meediast läbi edulugu, et Eesti IT-ettevõtted tegid Aserbaidžaanile registreid ja e-teenuseid ühendava süsteemi. Hea töö, aga kui Eesti IT-saavutused nii tublid ja maailmas imetletud on, siis miks pole meie firmad täitnud sarnast tellimust Saksamaale, Suurbritanniale või mõnele muule arenenud tööstusriigile, küsib SAP AG Eesti esinduse juhataja Tiit Parts.

    Sattusime iseseisvuma n-ö õigel ajal ja võtsime kohe kasutusele uusima tehnoloogia. Nüüd on aga oht, et kasutame endiselt sama tehnoloogiat ja jääme uue kasutuselevõtmisel teistest juba maha.
    Märtsi alguses SAP Innovatsioonifoorumil osalenud Peep Aaviksoo rääkis mulle, kuidas ta sattus 2005, pärast Eesti esimesi e-valimisi, Bill Gatesiga juttu ajama. Aaviksoo küsis, millal USA e-valimised teeb, ja Gates  vastas: niipea mitte, sest suurel riigil on raske ületada nende inimeste kriitilist massi, kes oleks võimelised vajalikku tehnikat kasutama. Väikeriigi eelis on võimekus viia uusi rakendusi kiiresti ja suhteliselt lihtsalt üle riigi, mis aga ei tähenda, et USA oleks tehniliselt Eestist nõrgem riik. Suurte riikide tipp on meist tehnoloogiliselt ees, aga meie keskmine on neist üle.
    Seepärast ei juuruta eestlased ka Saksamaa e-riigi lahendust, nemad saavad ise hakkama, pigem ikka Keeniasse, Katarisse ja Aserbaidžaani – riikidesse, kus on IT-arengutase meist madalam. Et Saksamaale IT-lahendusi müüa, peab tehnoloogia olema uuem, kiirem ja efektiivsem. Me võimegi siin kopeerida Bill Gatesi, kes ise ju omal ajal midagi baastehnoloogiat nullist ei leiutanud, vaid tunnetas turgu ja komplekteeris Microsofti olemasolevatest komponentidest.
    “Suure” IT-tehnoloogia arendamine on läinud nii keeruliseks, kalliks ja inimmahukaks, et baastehnoloogiad arendavad ikkagi vaid üliriigid ja ülemaailmsed korporatsioonid. Eestis pole piisavalt ressursse, et täiesti uusi tehnoloogiaid turule tuua. Kui tahame müüa IT-lahendusi ka mujale peale arenguriikide, on Eesti nišš olemasolevate uusimate tehnoloogiate põhjal nutikate lahenduste arendamine. Riik peaks seda suunda vedama ning pakkuma programmeerijatele võimaluse nüüdisaegse tehnoloogiaga töötada. Riik aga ütleb järjest tihedamini, et raha uuteks lahendusteks ei ole ja elustada tuleb vana. Nii oleme, veidi utreerides, varsti maailmameistrid DOS-i kasutamises.
    Riigil on vaja uut IT-arenguplaani ja eesmärki võtta suund kaasaegsele tehnoloogile. Peab olema kiire ja paindlik, sest Aasias kirjutatakse programme sama kärmelt kui tehakse järele botaseid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.