• OMX Baltic−0,42%301,12
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,16%2 063,75
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,00%5 982,72
  • DOW 300,00%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 1000,14%8 846,17
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • OMX Baltic−0,42%301,12
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,16%2 063,75
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,00%5 982,72
  • DOW 300,00%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 1000,14%8 846,17
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • 10.04.12, 17:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti pensionifondide veaks passiivsus

Selleks, et pensionikogumisel oleks mõtet, peavad säästud reaalselt kasvama ning soovitavalt majandusruumis, kus raha kogutakse ja pensionile kavatsetakse jääda. „Muidu võime olla uhked, et varade tootlus ületab näiteks ELi või USA inflatsiooni, samas kui võrreldes kohaliku elukalliduse kasvuga jääme kaotajaks,” kirjutab homses Äripäevas BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks.
„Nii ongi läinud – OECD statistika näitab, et pensionifondide 2008.–2010. aasta keskmise tootluse järgi on Eesti viimasel kohal -3,7% nominaalse ja -7,7% reaal- ehk inflatsioonijärgse tootlusega. Sama aja OECD keskmine oli 2% ja -1,1%,” jätkab ta. „Eesti pensionifondid on kaotanud oluliselt rohkem raha Euroopa riikide võlakirjades kui Eesti nn rämpsvõlakirjades.”
Eesti pensionifondide nõrkuseks peabki Saks selgete eesmärkide sõnastamata jätmist ning väga suurt passiivsust, mis tähendab, et aktiivsete otseinvesteeringute asemel domineerib valdavalt passiivne investeerimine erinevate välismaiste fondide ja haldurite vahendusel.
„Kui valdav osa rahast jaotatakse üle maailma laiali, miks peaks üldse kohalikke fondivalitsejaid kasutama? Sellisel juhul oleks mõistlik anda osakuomanikele võimalus sõlmida lepingud otse näiteks Soome, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa või USA fondivalitsejatega,” kirjutab Saks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mida oleks Eesti II pensionisamba juures muuta, loe kolmapäevasest Äripäevast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele