Pensionifondist patriotismita

Viimasel ajal on hakatud arutlema teemal, kas ja kui palju võiksid pensionifondid Eesti ettevõtetesse investeerida. Arutelude käigus kiputakse  ära unustama investeerija huvid, kes oma raha fondidesse paigutab.

Ühelt poolt on igati selge ja loogiline arusaam, et pensionifondide varasid tuleks investeerida Eesti väärtpaberiturule, sest see mõjutab kodumaiste ettevõtete aktsiate hindasid positiivselt ja hinnad kasvavad. Teisalt ei kindlusta see veel meie majanduse kasvamist, sest lisaks on vaja ka tugevaid Eesti ettevõtteid, mis oleksid valmis kasvama ja kaasama kapitali börsil aktsiate või võlakirjade emiteerimise teel. Kui uusi ettevõtteid ja emissioone juurde ei tule, siis praegu börsil olevate aktsiate hinnad maakeeli öeldes lihtsalt puhutakse õhku täis ja tekib aktsiamull, kus hinnad ei peegelda ettevõtete tegelikku väärtust.

Samas toetan igati lähenemist, et kui Eesti väärtpaberiturgu ja ettevõtteid hinnatakse kui kasulikke investeeringuid, siis konkurents suunab nii pensionifondivalitsejaid kui ka teisi investoreid rohkem varasid Eesti kapitaliturule investeerima. Nii tekib terve ja tasakaalustatud areng, millest võidavad kindlasti kõik osapooled – investorid, ettevõtted ja riik.   

Nende argumentide valguses ei tohi aga unustada, et pensionifondid koosnevad inimeste varadest. Seda vara tuleb investeerida tasakaalukalt ja ratsionaalselt. Investeerimisotsused ei tohi olla tingitud patriotismist või teistest müügi- ja turundusargumentidest. Otsuseid tuleb langetada lähtuvalt kliendist, tema säästudest ja heaolust ning talle tuleb pakkuda mõistliku riskiga võimalikult head tulu pensioni kasvatamisel. Seda eesmärki silmas pidades tuleb läbi kaaluda kõik võimalikud valikud ning investeerimisstrateegiad.

Eesti on väikese ja avatud majandusega riik. Väiksus on andnud suure paindlikkuse, mida on hästi meie arengus ära kasutatud. Samas on ka teada fakt, et mida väiksem on majandus, seda suurem on selle sõltuvus muust maailmast. Tänapäeval on riikide majandused omavahel rohkem seotud kui kunagi varem. Arengud näiteks USA-s või Hiinas mõjutavad oluliselt selliseid väikeseid avatud majandusi nagu Soome ja Eesti. Väikestel kapitaliturgudel on ka riskid suuremad ning nende hajutamiseks peame mõtlema ja investeerima laiemalt. Üldine investeerimise kogemus kogu maailmas näitab seda, et mida kitsam on investeerimisstrateegia, seda piiratum on investeeringute valik ja kasumipotentsiaal. Nordea pensionifondide varad on näiteks investeeritud globaalselt, mis tähendab, et me ei eelista ühte kindlat sektorit või regiooni, vaid panustame läbimõeldult hajutatud portfelli. See võimaldab saavutada pikaajaliselt häid tulemusi. Oluline on siinjuures märkida, et see strateegia hõlmab ka Eestit ning osa Nordea pensionifondide varadest on ka siinsetesse ettevõtetesse suunatud.

Teiseks oluliseks lähtekohaks investeerimisstrateegia valikul on kogemus ja kompetents. Üliinimesi teatavasti ei ole olemas - üks fondijuht ei saa olla tippspetsialist kõikides investeeringutes, millesse on võimalik maailmas investeerida. Piirdudes ühe fondijuhi oskustega, piirame ka pensionisäästude kasvuvõimalusi. Näiteks nn fondifondi strateegia eelistamise korral toimub investeerimine valdavalt läbi teiste investeerimisfondide. See võimaldab kasutada mitmete spetsialistide ja teiste fondijuhtide väärtuslikku oskusteavet erinevate regioonide või sektorite osas. Võin kinnitada, et selline strateegia on ennast igati tõestanud.

Nende näidete valguses tahan veelkord üle rõhutada, et ükskõik millise strateegia aluseks on siiski kliendi ehk investori soovid ja eesmärgid. Pensionifondide ülesandeks on läbi targa investeerimistegevuse kasvata  inimeste vara, et oleks piisav sissetulek pensionieas ja seeläbi parem pensionipõlv. Sealjuures tuleb erinevate võimaluste kasutamine ning globaalne strateegia pigem kasuks.

Suurem sissetulek pensionieas võimaldab pensionäridel teha suuremaid kulutusi ja sellest tulenev suurem kindlustunne ja siseriiklik tarbimine mõjutab positiivselt ka kogu riigi majanduskasvu. Seega toetab pensionisäästude hoolikas kasvatamine muuhulgas ka riigi majanduskasvu pikemas perioodis. Võimalik, et kogumispensionist saabki tulevikus Eesti majanduse mootori peamisi kütuseid.