ÄP: riik lõi Taskilas kahtlema

Äripäeva hinnangul väärib tunnustust, et riik reageeris oma omanduses oleva ettevõttest kostvatele ohusignaalidele kärmelt ja soovib perspektiivi kohta enamat selgust. Siiski võiks majandusminister avatumalt vastata küsimustele ettevõtte praeguse majandusseisu kohta. On loomulik eeldada, et riigil on Estonian Airi majandusseisust jooksvalt üksikasjalik ülevaade, omanik ei pea selguse saamiseks aasta lõpuni ettevõtte tulemusi ootama.

Et majandustulemused praeguse seisuga ettevõtte nõukogu ootustele põrmugi ei vasta, selle on lahkuv nõukogu juht Joakim Helenius ilustamata välja öelnud. Veelgi enam, Helenius on Taskila algatatud uue strateegia suhtes varjamatult kriitiline: tema sõnul on strateegia käivitamisel tehtud vigu ning senine areng on olnud „pehmelt öeldes“ pettumus. Ometi on sellesama strateegia varem heaks kiitnud nii Helenius kui ka Parts ning ka Taskila aadressil on neilt varem vaid kiidusõnu kuuldud. Kas muudatused Estonian Airi nõukogus ajendas Partsi ja majandusministri koduerakonna suurrahastaja Heleniuse vahelt läbi jooksnud must kass, Partsi kahtlemalöömine Taskila plaanide suhtes või nõukogu liikmete peas põlema löönud ohulambike, ei olegi siinkohal niivõrd oluline. Tähtis on ettevõtte majandusseisust täpne ülevaade saada ning jõuda selgusele, kas praeguse strateegiaga edasi liikuda on mõttekas.

Üldiselt vägagi meediasõbralik Taskila on olnud äärmiselt kidakeelne oma palga suhtes, mille avalikukssaamine põhjustas tänavu kevadel tõelise meediatormi. Heleniuski möönis, et tegelikult saab Taskila iga kuupalga näol justkui avanssi. Et 17,3 miljoni euroses kahjumis oleva ettevõtte juhile Eesti kontekstis pretsenditu 33 000eurose kuupalga maksmine on avalikkusele arusaamatu, tegi Äripäev ettepaneku siduda riigiettevõtete juhtide palgad reaalse mõõdetava tulemusega. Ebaõnnestumise korral ju Taskilalt juba kätte saadud palka tagasi nõudma ei hakata, ent seda pole Taskilagi varjanud, et õnnestumise korral ootab teda boonus.

Küsimus pole, mõistagi, ainult Taskila palgas, vaid selles, et ettevõte on endiselt kahjumis. Võrreldes 2010. (40,9 miljonit krooni) ja 2009. aastaga (69,4 miljonit krooni) oli 2011. aasta kahjum ka kordades suurem. Ja kuigi 1,8 miljonit eurot eelmise aasta kahjumist moodustasid nn erakorralised kulud ning maailma lennunduses oli tegu madalseisuaastaga, on kahjuminumber siiski murettekitav. Niisiis ei eelda küsimus, kas Eesti riigi roll lennufirma omanikuna on end õigustanud, jaatavat vastust ilma pikemata. Tegemist ei ole riigi seisukohast strateegilise ettevõttega ja kui omanikuroll riigile üle jõu käib, tuleb sellest loobuda. Taskila on öelnud, et ettevõttele praegu aktiivselt uut omanikku ei otsita, ja see oleks ka keeruline: ennast müüa soovivaid lennufirmasid on vähemasti Euroopas praegu rohkem kui ostasoovijaid, ning osta soovitakse eelkõige ikka kasumlikku ettevõtet. Ei saa aga välistada, et kosilane tuleb väljastpoolt Euroopat. Sellisel juhul peaks otsuste langetamisel määravaks saama puhtalt majanduslikud, mitte emotsionaalsed argumendid.

 

Autor: 1185-aripaev