- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome sai euroala parimaks
Eestis on püütud jätta mulje, et soomlaste väljavõideldud õigus saada Kreekalt ja Hispaanialt tagatis on sisepoliitiline iseloom vältimaks Põlissoomlaste liigtugevat esilekerkimist. Eilne reitinguagentuur Moody´s otsus tõendab aga, et otsusel on laiem, rahvusvaheline mõõde.
Soomest on saamas ainuke euroala riik, mille reiting on AAA. Eile muutis reitinguagentuur Moody´s Saksamaa, Hollandi ja Luxembourgi AAA reitingu väljavaate negatiivseks, mis on esimene samm võimaliku reitingu alandamise suunas. Moody´s selgitas, et riike ohustab euroala üldine majanduslik olukord ja kriis, lisaks Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist.
Seevastu Soome AAA reiting ja väljavaade ei muutunud, sest Moody´se hinnangul on riigi väljavaade stabiilne. Seejuures tõstis agentuur esile Soome tagatisi Kreeka ja Hispaania abilaenude puhul, teatades, et need tagavad Soomele teiste riikidega võrreldes suurema kindluse.
Eeldades, et reitinguagentuuridel on endiselt piisavalt mõju, on Soome siseriiklik debatt end juba praegu ära tasunud. Argument, et kui nii Kreeka kui ka Hispaania kokku kukuvad pole tagatistest kasu, ei maksa siin aga midagi, sest sellisele surmatõbe meenutavale olukorrale polegi ravimit. Soome näide tõendab, et ühiskondlik debatt on kasulik. Soome sai euroala parimaks kaitstes oma huve.
Eestis puudub debatt. Eestiski tekkis pärast riigikohtu otsust, et Eesti osalemine Euroopa Stabiilsusmehhanismis on põhiseadusega kooskõlas, lootus, et edaspidi naaseb Eesti kas või sammukese tagasi parlamentarismi suunas. Et tekib laialdasem diskussioon, rakendatakse rohkem kaasamist, ollakse enam avatud ja tehakse sisulist selgitustööd.
Paraku sai ootus juba samal nädalal tagasilöögi ja kahe ideoloogilise seisukoha vastasseis pigem isegi teravnes. Nii arvas õiguskantsler Indrek Teder eelmisel neljapäeval valitsuse istungil, et tema arvates peaks Hispaania abiprogrammile heakskiidu andma parlamendi täiskogu, mitte pelgalt Euroopa Liidu asjade komisjon.
Seevastu rahandusminister Jürgen Ligi vastas samal päeval valitsuse pressikonverentsil, et Hispaania abiprogrammi arutamist ei peaks viima riigikogu suurde saali, sest seal ei ole piisavalt võimekust pidada professionaalseid debatte.
See vastasseis on põhimõtteline. Õiguskantsler näeb riigikogus enam kui pelgalt seaduseandjat, vaid ka avalikku arvamusplatsi. Kui ta praegu seda ei ole, siis see on viga, mida tuleb parandada, ja riigikogule selline roll anda. Rahandusminister pigem vastupidi, veidi liialdades ei näe parlamendil kandvat rolli Eesti ühiskonnas.
Kui Ligil on isegi õigus praeguse riigikogu võimekuse suhtes, siis jättes praegu riigikogu kõrvale, kehtiv olukord vaid kinnistub. Nii jätkates süveneb tõsine oht, et parlament kaotab rahvaesinduse rolli. Selge, riigikogu kaudu on aeganõudvam ja keerulisem lahendusi leida. Kuid ei maksa ka unustada, et kui demokraatia oleks lihtne, oleks ta midagi muud. Näiteks autoritarism.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele