Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: hinnatõusu elektrišokk

    Äripäeva hinnangul tuleks kõigil turuosalistel enesele senisest palju selgemini teadvustada, et elektrituru avanemisega kaasas käiv hinnatõus võib osutuda totaalseks ja Eesti mastaabis enneolematuks.

    Peame võimalikuks, et elektrihinnatõusuga kaasneb lumepalliefekt, mille pikaajalisi negatiivseid mõjusid majandusele on praegu raske ette näha.
    Euro hindu ei tõsta, kuulutati kampaania korras enne eurotsooniga liitumist. Ehk ei tõstnudki, sest hinnad tõsteti suuremalt jaolt ära enne euro tulekut. Kampaaniat, et elektrituru avanemine hindu ei tõsta, võtaks vaevalt keegi tõsiselt, sest turu avanemine ja hinnatõus on juba saanud sünonüümideks.
    Tänasest kaaneloost otseselt tulenev järeldus on, et elektrihinnast on kujunemas majanduskasvu pidur. Äripäeva arvutuste kohaselt viib elektritarbimisega kaasnevate kulude suurenemine järgmisel aastal Eesti inimeste ja ettevõtete taskust täiendavalt vähemalt 100 miljonit eurot. Reaalse sissetuleku kahanemine annab valusa hoobi sisetarbimisele, millele majanduskasv nõrgenenud välisnõudluse tõttu ainsana toetuda saaks. Nii sööb elektrihinna tõus tasapisi oodatava-loodetava majanduskasvu ning mõjutab negatiivselt ka eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.
     Eesti Panga arvutuste kohaselt on elektriarve otsene mõju inflatsioonile 0,7 protsendipunkti, samasugune on rahandusministeeriumi hinnang. Hinnatõusu kaudseks mõjuks rehkendatakse veel 0,2 protsendipunkti lisaks. Tegelikkuses võib aga teenuste ja kaupade hinnatõus osutuda tunduvalt suuremaks, sest hetk on sarnaselt euro tulekuga psühholoogiliselt soodne. Kuna elektrihinnatõus on nn force majeure ehk vääramatu jõud, mille peale tootja ja kaupmehe hammas ei hakka, siis võib elektri kallinemisega põhjendada ükskõik mille kallinemist, olgu tegu piima, saabaste või autoparandusega. Tootmis- või teenindusharu, mis üldse elektrit ei kasuta, pole lihtsalt olemas. Euro tulekuga sai saja krooni psühholoogiliseks ekvivalendiks sujuvalt kümme eurot ning eesootav hinnatõus võib mastaabi poolest võrreldav, kui mitte suuremgi olla.
    Elektrihinnatõusu vägagi tõsised järeldused ei tähenda seda, et turu avanemine oleks iseenesest halb. Pigem on probleem selles, et avatud turg ei tähenda vaba turgu, nagu oleme juba varemgi kirjutanud. Vaba turg eeldab küllaldaselt ühendusi ja ülekandevõimsusi, praegu meil aga Põhjamaadega piisavaid ühendusi ei ole, mistõttu tähendab turu avanemine paradoksaalsel kombel hoopis monopolide tugevnemise ohtu. Olukorra paranemist on oodata aastal 2014, mil saab valmis Estlink2. Ja siiski pole Skandinaavia tootjate huvi pisikese Eesti vastu kindel.
    Riik peaks negatiivset mõju otsustavalt minimeerima. Võimalused elektrihinnatõusu negatiivset mõju majandusele vähendada ei ole kaugeltki olematud, nagu koalitsioonipoliitikute sõnavõttudest kergesti mulje võib jääda. Üheks võimaluseks on langetada aktsiisi, mis on praegu neli korda suurem kui ELi miinimum. Teine võimalus on vähendada võrgutasusid. Kolmandaks on mõeldav toetada taastuvenergia arendamist CO2 müügi ja ELi struktuurifondide vahendite arvel, mitte elektriarvete kaudu nagu praegu.  Lõppeks on ka võimalik elektrihinna tõusu tasandamise eesmärgil langetada käibemaksumäär tagasi kriisieelsele tasemele.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.