• Jaga lugu:

    ÄP: Venemaale piirid valla

    Üle aastate on taas avatud Eesti ja Venemaa piirileppe arutelud, esialgu konsultatsioonide vormis. Äripäeva arvates oleks loogiline ja praktiline, kui emotsioonid kõrvale heites sõnastatakse alguses selgelt oma sihid, mida piirilepingu sõlmimisega saavutada soovime. Ning alles siis saab hakata arutama, kas Tartu rahu mainime on vahend selle saavutamiseks või mitte.

    Eesti avalik, aga ka poliitiline arutelu, kipub minema aga vastupidist suunda – alguses valitakse valju kisa saatel vahendit ning siis alles mõeldakse (kui üldse), mida sellega saavutada saaks. Nii mängitakse maha hea võimalus, sest Eestil võib läbirääkimistel olla väga soodne positsioon, kuna lepingut on väga vaja eelkõige Venemaal, kes soovib sõlmida Euroopa Liiduga viisavabadust, mille eelduseks on kindlaks määratud piir.
    Äripäeva hinnangul on arutelu Tartu rahu üle viljatu seni, kuni pole sõnastatud eesmärki, kas ja milleks piirilepet sõlmida. Ehk mida üleüldse me soovime saavutada? Ei saa ju olla eesmärgiks omaette, et preambulisse säiliks viide Tartu rahule. See saab olla vaid vahend teatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei ole reaalne II maailmasõja eelsete piiride taastamine. See on ummiktee.
    Mis need eesmärgid võiks olla? Neid peaks olema mitu. Näiteks natukenegi külmunud Vene ja Eesti suhteid sulatada. Et taastuks dialoog ja koostöö. Võib ju väita, et Venemaa on alati ettearvamatu ning Vladimir Putini režiim kurjuse kehastus, kuid seda ei saa me muuta. Mida me muuta saame on meie endi suhtumine. Tulemuseta vastandumise asemel on siin kõige kasulikum kaine ja külm kaalutlus kasust ja kahjust. Kui piirilepe neid suhteid soojendaks, on tema sõlmimine kasulik.
    Selle mõtte vastased viitavad kohe, et järelandmised Venemaale on alati ühepoolsed. Aga see on puhas demagoogiavõte, sest me pole kordagi maininud ühtki järeleandmist. Piirilepingu sõlmimine peab olema Eestile kasulik ja sellel on asised eesmärgid. Nii tuleks arutada, kuivõrd mõjutab piirilepingu sõlmimine näiteks majandussuhteid. Parandaks näiteks kas või piiriületust.
    Venemaa on viimase aasta jooksul tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks aidates maandada teiste turgude kahanemist, mis omakorda on hoidnud Eesti majandust kasvamas. Äripäev ei väida, et Venemaaga äriajamine peaks olema Eesti prioriteet, küll aga usub, et Venemaaga äriajamine on ja peab jääma tulusaks  ja kasulikuks võimaluseks. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Eesti peaks olema ise pragmaatiline, nagu Soome.
    Või kas ja kui palju piirileppe sõlmimine võiks mõjutada turismivoogu Eestisse. Ajal, kui soomlaste reisidearv näitab seisakut, on siinse turismiäri kasvumootoriks muutunud just Vene turist. Viimase eeliseks on seegi, et nad jäävad pikemaks ja kulutavad rohkem. Kui soomlane jätab keskmiselt Eestisse alla paarisaja euro päevas, siis venelane üle kolmesaja euro. Teisisõnu, kui Eestit külastaks soomlastega sama arv ehk neli korda rohkem kui praegu, tähendaks see majandusele sadu miljoneid eurosid lisaraha.
    Aga äkki tuleb otsida, mis kasu piirilepingu sõlmimata jätmisest? Toimetus jäi sellega raskustesse. Pigem jääb kõik muutusteta. Küll aga võib seda tõlgendada kiusuna, et Venemaa ei saaks mingil juhul viisalepet Euroopa Liiduga. Kuid kui see on Euroopa huvi, seame end nii Euroopast välja. Ning see omakorda ei ole ilmselgelt Eesti huvi.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Ükssarviku emissioonis osalen ikka
Kes oleks arvanud, et elu Tallinna börsil niivõrd põnev saab olla? Kohalike pangaaktsiate hinnad hüppavad ning ees on oodata kaht uut rahakaasamist: raha küsivad värske ükssarvik LHV Group ning Tallink, millest esimese otsa nüüd vaatangi.
Kes oleks arvanud, et elu Tallinna börsil niivõrd põnev saab olla? Kohalike pangaaktsiate hinnad hüppavad ning ees on oodata kaht uut rahakaasamist: raha küsivad värske ükssarvik LHV Group ning Tallink, millest esimese otsa nüüd vaatangi.
Umbusklikud parteid tantsivad ümber Soomere
Kumbki koalitsioonierakond ega ka sotsid ei taha astuda Tarmo Soomere presidendikandidatuuri osas esimest otsustavat sammu. Seda ei tehtud ka tänasel parteijuhtide nõupidamisel.
Kumbki koalitsioonierakond ega ka sotsid ei taha astuda Tarmo Soomere presidendikandidatuuri osas esimest otsustavat sammu. Seda ei tehtud ka tänasel parteijuhtide nõupidamisel.
Elister OÜ lahendus muudab Viljandi Aken ja Uks ümbruses õhu 85% puhtamaks
Elister OÜ paigaldas puitu töötleva ettevõtte Viljandi Aken ja Uks tootmishoonesse automaatse aktiivsöel põhineva ventilatsioonilahenduse, mis aitab ettevõttel tõsta tootlikkust, täites samal ajal keskkonnanorme ning hoides tööstust ümbritseva õhu varasemast 85% võrra puhtamana. Testimisel saavutati õhupuhtuse näitajaks koguni 99,8%.
Elister OÜ paigaldas puitu töötleva ettevõtte Viljandi Aken ja Uks tootmishoonesse automaatse aktiivsöel põhineva ventilatsioonilahenduse, mis aitab ettevõttel tõsta tootlikkust, täites samal ajal keskkonnanorme ning hoides tööstust ümbritseva õhu varasemast 85% võrra puhtamana. Testimisel saavutati õhupuhtuse näitajaks koguni 99,8%.