Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Venemaale piirid valla

    Üle aastate on taas avatud Eesti ja Venemaa piirileppe arutelud, esialgu konsultatsioonide vormis. Äripäeva arvates oleks loogiline ja praktiline, kui emotsioonid kõrvale heites sõnastatakse alguses selgelt oma sihid, mida piirilepingu sõlmimisega saavutada soovime. Ning alles siis saab hakata arutama, kas Tartu rahu mainime on vahend selle saavutamiseks või mitte.

    Eesti avalik, aga ka poliitiline arutelu, kipub minema aga vastupidist suunda – alguses valitakse valju kisa saatel vahendit ning siis alles mõeldakse (kui üldse), mida sellega saavutada saaks. Nii mängitakse maha hea võimalus, sest Eestil võib läbirääkimistel olla väga soodne positsioon, kuna lepingut on väga vaja eelkõige Venemaal, kes soovib sõlmida Euroopa Liiduga viisavabadust, mille eelduseks on kindlaks määratud piir.
    Äripäeva hinnangul on arutelu Tartu rahu üle viljatu seni, kuni pole sõnastatud eesmärki, kas ja milleks piirilepet sõlmida. Ehk mida üleüldse me soovime saavutada? Ei saa ju olla eesmärgiks omaette, et preambulisse säiliks viide Tartu rahule. See saab olla vaid vahend teatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei ole reaalne II maailmasõja eelsete piiride taastamine. See on ummiktee.
    Mis need eesmärgid võiks olla? Neid peaks olema mitu. Näiteks natukenegi külmunud Vene ja Eesti suhteid sulatada. Et taastuks dialoog ja koostöö. Võib ju väita, et Venemaa on alati ettearvamatu ning Vladimir Putini režiim kurjuse kehastus, kuid seda ei saa me muuta. Mida me muuta saame on meie endi suhtumine. Tulemuseta vastandumise asemel on siin kõige kasulikum kaine ja külm kaalutlus kasust ja kahjust. Kui piirilepe neid suhteid soojendaks, on tema sõlmimine kasulik.
    Selle mõtte vastased viitavad kohe, et järelandmised Venemaale on alati ühepoolsed. Aga see on puhas demagoogiavõte, sest me pole kordagi maininud ühtki järeleandmist. Piirilepingu sõlmimine peab olema Eestile kasulik ja sellel on asised eesmärgid. Nii tuleks arutada, kuivõrd mõjutab piirilepingu sõlmimine näiteks majandussuhteid. Parandaks näiteks kas või piiriületust.
    Venemaa on viimase aasta jooksul tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks aidates maandada teiste turgude kahanemist, mis omakorda on hoidnud Eesti majandust kasvamas. Äripäev ei väida, et Venemaaga äriajamine peaks olema Eesti prioriteet, küll aga usub, et Venemaaga äriajamine on ja peab jääma tulusaks  ja kasulikuks võimaluseks. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Eesti peaks olema ise pragmaatiline, nagu Soome.
    Või kas ja kui palju piirileppe sõlmimine võiks mõjutada turismivoogu Eestisse. Ajal, kui soomlaste reisidearv näitab seisakut, on siinse turismiäri kasvumootoriks muutunud just Vene turist. Viimase eeliseks on seegi, et nad jäävad pikemaks ja kulutavad rohkem. Kui soomlane jätab keskmiselt Eestisse alla paarisaja euro päevas, siis venelane üle kolmesaja euro. Teisisõnu, kui Eestit külastaks soomlastega sama arv ehk neli korda rohkem kui praegu, tähendaks see majandusele sadu miljoneid eurosid lisaraha.
    Aga äkki tuleb otsida, mis kasu piirilepingu sõlmimata jätmisest? Toimetus jäi sellega raskustesse. Pigem jääb kõik muutusteta. Küll aga võib seda tõlgendada kiusuna, et Venemaa ei saaks mingil juhul viisalepet Euroopa Liiduga. Kuid kui see on Euroopa huvi, seame end nii Euroopast välja. Ning see omakorda ei ole ilmselgelt Eesti huvi.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.