ÄP: erasektoril varjatud pale

Sellesarnaseid juhtumeid leiab Eestis, eriti väiksemate firmade puhul, ikka ja jälle. Juhtumid kipuvad aga reeglina avalikkuse eest varju jääma. Üheks põhjuseks just see, et tegu on kas väikeste või vähetuntud ettevõtetega, mis avalikkuse huvi ei pälvi. Aga peamiselt seetõttu, et kumbki osapool ei ole sellesisulist tähelepanust huvitatud ning pigem lahendab probleemi vaikselt, suurema kärata. Näiteks pealtnäha sõbralikult lahku minnes. Nii ilmnevad sellised juhtumid harva, mis võib luua pettekujutelma, et nad on samavõrd erandlikud. Näiteks suurim ja tuntuim varjatud ülemineku kahtlus pärineb aastate tagant, kui Ühispanga kauaaegne president Ain Hanschmidt sai üleöö Tallinki suuromanikuks.

Avalikustamine on vajalik. Enamikul juhtudel seostub korruptsioon Eestis avaliku sektoriga – olgu selleks mõni riigi või kohaliku omavalitsuse amet. Kui selles kinnistunud ettekujutuses erasektorit nähaksegi, siis eelkõige pistise või altkäemaksu pakkujana. Kuid erasektori korruptsioon on märksa levinum ja mitmekesisem, millele juhtis Äripäevas eelmise aasta novembris tähelepanu ka riigi peaprokurör Norman Aas. Selliste juhtumite avalikustamine on seda olulisem - korruptsioonioht ähvardab teravalt ka erasektoris, kuigi jääb oma iseloomu tõttu tihti varjatuks.

Avalikustamine on oluline ka väärtushinnangute arenguks. Sest palju sõltub, kuidas Eestis sellisesse käitumisse suhtutakse. Liiga sageli, vastupidiselt näiteks Skandinaaviale, nähakse Eestis rehepappides kangelasi. Mõni küünik võibki väita, et see on ettevõtete vaheline eraasi. Kuid seni, kuni sellised väärtushinnangud püsivad, jäävad Eestisse ka ebavõrdsust tekitavad ja turgu solkivad hinnakokkulepped, varjatud tehingud, siseinfo kasutamised, puukfirmad ja muud pahaloomulised majanduskasvu pärsivad nähtused.

Autor: 1185-aripaev