Artikkel

    Küberrünnaku ohver oma kogemusest ei räägi, see on viga

    Cybersi küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm soovitab küberrünnaku ohvriks langedes jääda rahulikuks, sest paanikas inimesed teevad vigu, mis võivad olukorra veelgi hullemaks teha.Foto: Erakogu

    Küberrünnaku ohvriks langemise korral tuleb oma õppetundidest rääkida, et teised saaksid olukorrast õppida ega järgneks hilisemat mainekahju, mis tihti salgamisega kaasneb, rääkis küberkaitsele keskenduvas saates juhtiva küberturbe terviklahenduste pakkuja Cybers küberkaitsekeskuse juht Jürgen Erm.

    "Eestis on veel endiselt nii, et kui ettevõttega küberrünnak juhtub, siis pigem tahetakse seda enda teada hoida, ei julgeta rääkida. Tegelikult, kui sa jagad, mis sinuga juhtus, jagad neid õppetunde, siis see aitab kõiki teisi, kõiki sarnaseid ettevõtteid ja aitab meil kollektiivselt üksteist paremini kaitsta," rääkis Erm saates.
    Ermi sõnul on läänemaailmas tavapärane, et kui ettevõte langeb küberrünnaku ohvriks, teavitab ta kohe õigeid asutusi ning intsidenti asutakse lahendama. Kui juhtumit ei varjata ega salata maha, siis tihtipeale firma aktsia väärtus pärast intsidenti hoopis tõuseb, mitte ei kuku.
    Erm tõi veel välja, et ka abi küsimisega võiks ettevõtted olla julgemad. Aidata saavad teenusepakkujad, kes küberteemadega tegelevad ning pöörduda võib nii CERTi kui politsei poole. Küberintsidendist teavitades tõuseb tõenäosus, et küberkriminaalid tabatakse ning pahalaste vara konfiskeerimisel saab tehtud kahju kompenseeritud.
    Küberturvalisusele keskenduvas saates räägime sellest, milliseid küberründe meetodeid kasutatakse, kuidas küberkurjategijad tegutsevad, millised ettevõtted satuvad suurema tõenäosusega rünnaku alla, millised on põhilised turvanõrkused, kuidas hinnatakse ettevõtte küberhaavatavust ja paljust muust.
    Muu hulgas kuuleme, mida teevad Cybersis eetilised häkkerid ning kuidas sattus Cybers ise hiljuti ründe ohvriks.
    Saadet juhib Mai Kroonmäe.
    Kuula siit:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.