Riik jättis võlakirja kaitsesildita, et saada rohkem suuri investoreid
Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Eesti on pärast 2022. aastat, kui Venemaa väed tungisid Ukrainsse, suurendanud kaitsekulutusi märkimisväärselt, kuid näeb ka praegu vajadust kulusid kasvatada. Foto: Liis Treimann
Luurmees märkis, et instiutsionaalsete investorite vähesus oleks suure tõenäosusega kahandanud ka järelturu likviidsust. "Sildistatud kaitsevõlakiri oleks rahuajal Euroopas unikaalne, see võib pigem saada negatiivset tähelepanu," märkis riigiametnik.
Luurmees lisas, et kaitsevõlakirja silt olnuks Eestile ka mainerisk eeskätt välisinvestorite silmis.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Täna välja kuulutatud riigivõla emissioon on suunatud eeskätt jaeinvestorile, kuid huvi puudumisel tuleb appi institutsionaalne raha, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale antud intervjuus.
Alates tänasest saavad jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju, pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?