Riik jättis võlakirja kaitsesildita, et saada rohkem suuri investoreid
Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Eesti on pärast 2022. aastat, kui Venemaa väed tungisid Ukrainsse, suurendanud kaitsekulutusi märkimisväärselt, kuid näeb ka praegu vajadust kulusid kasvatada.
Foto: Liis Treimann
Luurmees märkis, et instiutsionaalsete investorite vähesus oleks suure tõenäosusega kahandanud ka järelturu likviidsust. "Sildistatud kaitsevõlakiri oleks rahuajal Euroopas unikaalne, see võib pigem saada negatiivset tähelepanu," märkis riigiametnik.
Luurmees lisas, et kaitsevõlakirja silt olnuks Eestile ka mainerisk eeskätt välisinvestorite silmis.