Pereettevõtted palkavad juhte väljast. “Oskame valitseda, aga ei oska juhtida“

Põlvamaa lookleva maastiku ja küngaste taamal tegutsev Cantervilla Loss on nõutud peo- ja pulmapaik, mida veab perekond Värton. Elukohavalikutel on olnud ettevõtte loos oluline roll.

Kui Matsimoka pere läks umbes seitsme aasta eest kohtumisele jaeketiga, et koostöö lõpetada, ei osanud nad aimatagi, et just sellest vestlusest saab ettevõtte jaoks pöördeline hetk.

Kuigi maasikakasvatust on nimetatud lausa kohalikuks kullaauguks, on pereettevõtjast põllumees, Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu oluliselt tagasihoidlikum.

Pereettevõtlusest rääkides mõtleme sageli numbritele, omandistruktuurile ja järjepidevusele. Ülle Pind, üks PintDali Heaolukeskuse loojatest, nihutab seda fookust. Tema jaoks on pereettevõte eelkõige eluviis ja peegeldus sellest, mis talle päriselt oluline on.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.