• Tulevik: Sinu elekter tuleb sinu katuselt

    Veel viis aastat tagasi oli see ulme, et pealtnäha tavaline katusematerjal ja fassaad võiksid toota sinu majapidamisele vajamineva elektri. Peatselt on see uus normaalsus, ilma milleta me elu ette ei kujuta. Viie aasta pärast on ilma päikesefunktsioonita katus sama imelik kui juhtmega telefon ja suitsetamine siseruumides.

    Roofit.solar päikesekatus
    Katuste peale lisatavaid päikesepaneele on kasutatud maailmas aastakümneid, kuid enamusele inimestele tekitavad võõrkehad maja küljes vastumeelsust. Nüüdseks on välja töötatud mitmeid uudseid katusekattematerjale, kuhu nutikad päikest püüdvad ränielemendid on juba sisse integreeritud.
    Üheks heaks näiteks on eestlaste leiutatud kõrgtehnoloogilised metallkatused, kus elektrit tootev funktsioon jääb silmale täiesti nähtamatuks ja eemalt vaadates on tegemist tavalise musta teraskatusega. Elegantne põhjamaine terasprofiil nii katusel kui fassaadil toodab sulle diskreetselt elektrit nii, et ei kannata sinu hoone välimus ega kogu tänava arhitektuurne tervik. Päikesepaneele pole lihtsalt näha.
    Eestlaste innovatsioon
    Andri Jagomägi katsetas erinevate materjalide integreerimist aastaid ja 2016. aastal lõi ettevõtte, mis tänaseks on üle miljoni euro käibega ülikiirelt kasvav tootmisettevõte. Eelmisel aastal kuulutati Eesti ettevõte Roofit Solar Energy OÜ Euroopa keskkonnasõbralikeimate ettevõtete hulka ja 2019. aastal pärjati Rootsis „Swedish Steel Prize“ auhinnaga, kuna eestlased kasutavad innovatiivsete päikesepaneelide aluspõhjana Skandinaavias toodetavat SSAB kvaliteetterast.
    Väljakutseks nutikate elektrit tootvate katuste puhul on olnud nende planeerimine ja disainimine. Innovatiivse katusematerjali väljaarendaja ja tootja otsis aastaid kogu maailmast sobivat tarkvara, mis võimaldaks korraga planeerida nii valtskatust kui elektri tootmist, teha asukohapõhiseid tootlusarvutusi ja varjude analüüsi. Vajaminevat tarkvara polnud olemas, kuid uut tüüpi katuste müümiseks oli see hädavajalik.
    Läbi raskuste tähtede poole
    Iga päikesekatuse planeerimiseks pidid päikesekatuste müügikonsultandid töötama kaheksas erinevas rakenduses, et kogu see infokogum siis Excelis kokku liita, hinnastada ja arvestada ehitisintegreeritud materjali paigalduse eripäradega. Elektrit tootvate katuste hinnapakkumiste koostamine oli veel aasta tagasi aeganõudev protsess. Huvi taoliste innovatiivsete katuste vastu on üle ootuste suur ja pidevalt kasvav, seega ettevõttel tuli investeerida, et kiirendada katuste planeerimist ja tõsta valmisolekut tuhandete inimeste teenindamiseks. Hinnapäringuid ja huvi eestlaste katusematerjali vastu laekub iga päev üle maailma ja Roofit.solar katusematerjal on müügil juba rohkem kui 10 riigis. Eestis on selliseid katuseid elektrit tootmas üle 100.
    Seega Roofit.solar tiim alustas 2020. aastal ambitsioonika arendusprojektiga, mille eesmärgiks seati katuste planeerimise tarkvara väljatöötamine ja samas ka nutikate päikesepaneelide tootmisliini automatiseerimine. Roofit.solar tarkvara väljatöötamise idee sai hoogu juurde EASi ja Norra riigi poolt. Osa arendusprojekti kuludest kaetakse Norra Green ICT rohetehnoloogia ettevõtete toetamise programmist, mille eesmärgiks on vähendada CO2 taset läbi nutikate lahenduste.
    Roofit.solar võidukas tiimFoto: Marten Ingel
    Kasuta oma toodetud rohelist elektrit ise või jaga maailmaga
    Nüüd aasta hiljem on esimene versioon ainulaadsest tarkvarast valmis. See võimaldab ühe nupuvajutusega „Pane katus elektrit tootma“ teada saada, kui palju iga konkreetne katus suudab päikest kinni püüda ja omanikule tulu teenida. Kahjuks kahte sarnast katust on raske leida, iga katus on unikaalne ja vajab eraldi arvutusi. Kogu elekter, mida majapidamine ei suuda ise ära kasutada, on võimalik elektrivõrku börsihinnaga tagasi müüa või siis talletada akudesse. Praeguse elektrihinna juures on Eestis majanduslikult mõttekas kasutada elektrivõrku „virtuaalse akuna“, kuhu päevane ülejääk saata ja see öösel või talvel vajadusel tagasi osta. Akud on veel liiga kallid ja kui võrguühendus on juba olemas, siis akusid praegu juurde osta ei tasu. Suvine hiiglaslik päikesetootlus kajastub perioodil märts-september tavaliselt elektriarvetel meeldivalt miinusmärgiga ehk ettemaksuna, mis talvistelt arvetelt maha arvestatakse.
    Tasuta elekter päikesest 30+ aastaks
    Seega enamus Roofit.solar päikesekatuste omanikke aasta lõikes elektrienergia eest enam juurde ei pea maksma. Suvel jagavad rohelist energiat teistega ja talvel kasutavad suvist krediiti. Küll tuleb juurde maksta võrgutasud. Esimesed Roofit.solar päikesekatused paigaldati Eestis 2017. aasta kevadel ja nende katuste investeeringu tasuvusaeg on juba peaaegu poole peal. Tootja annab katusematerjali elektri tootmisele 25-aastase garantii, mis tähendab seda, et ainuüksi garantiiajal toob nutimaterjal omanikule kogu soetusmaksumuse tagasi ja hakkab puhast tulu tootma.
    Ootamine ei tasu end ära
    Mõned ootavad aastaid, et tehnoloogiad läheks odavamaks ja lükkavad katuse vahetust edasi. Toorained, katuste paigalduskulud ja ehitusmaterjalide transpordikulud on viimase aastaga kasvutrendis, seega mida varem oma katus elektrit tootma panna, seda parem. Eestis müüakse innovatiivset materjali tehasehinnaga. Näiteks Tesla solar roof on 3-4x kallim ja Euroopas toodetavad „tile roof“ tüüpi materjalid on u 2-3 korda pikema tasuvusajaga. Kõige soodsam on põllule panna tavalised päikesepaneelid ja sellega eestlaste innovatiivset ehitusmaterjali võrrelda ei tasu. Uudne nutikas Roofit.solar katusematerjal sobib uue maja ehituse või katuse vahetuse korral. See paigaldatakse puidust roovituse peale ja vana katust alla pole mõttekas jätta. Kellel juba uus katus olemas, tasub hoopis kõrvalhoone katus või fassaad ehitada Roofit.solar paneelidest. Keskmise majapidamise jaoks on piisav u 66-100m2 suurune elektrit tootev pind, mis on 10-15kW võimsusega roheelektri allikas su kõigi elektrividinate toitmiseks.
    Päikesekatus SetomaalFoto: Liis Reiman
    Tarkvara ütleb sulle, millisel osal sinu katusest on mõttekas elektrit toota
    Siinsamas Eestis väljatöötatud tarkvara suudab iga maja jaoks välja arvutada, kui palju selles asukohas on teraskatusega võimalik päikesest elektrit toota. See oleneb katuse kaldenurgast, suunast ja varjudest. Parim kaldenurk Eestis on 30-45 kraadi lõunasse. Samas ka ida ja lääs on head valikud, nii saab kinni püüda hommiku- ja õhtupäikese. Suurte puude või naabermajade varjud kahandavad elektri tootmise võimalust olulisel määral. Tarkvara suudab modelleerida varjude liikumist erinevatel aastaaegadel, näidata varjude mõju protsentuaalselt ning teeb otsuse inimese eest, kuhu tasub panna nutikas materjal ja kuhu mitte. Roofit.solar tarkvara ongi mõeldud justnimelt teraskatuste planeerimiseks. Kui katuse täpsed mõõdud ja kuju teada, siis tarkvaras tuleb katus üles joonistada – katuseaknad, vintskapid, korstnad, antennid paika panna ja siis ühe nupulevajutusega optimeeritakse kogu katus: Roofit.solar elektrit tootvad paneelid ja nn tavalised terasprofiilid asetatakse katuse plaanile juba algoritmide abil. Tulemuseks on majaomaniku energiavajadustele sobiv pakkumine ja kõik keerulised arvutused tehakse kasutaja eest ära.
    Justkui jätad sõitmata 57 korda ümber maakera
    Näiteks ca 10kW võimsusega katuse hinnanguline maksumus koos paigaldusega on ca 25 000 EUR (sh kogu katuse tavamaterjal). Kui elektrit tootev osa on 45 kraadi lõuna poole, siis annab see omanikule ca 9400 kWh rohelist elektrit aastas. Võimas on ka järgneva 25 aasta positiivne keskkonnamõju. Päikesekatus annab kodule uue mõtte, sa oled elektri TOOTJA, mitte vaid tarbija nagu varasemalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Seda me ootame: puhast ausat emotsiooni
Olümpiavõitja on kangelane, iga karva medal särab eriti väikeriigis kirkalt, aga au ja ilu oleks suurem, kui mängud poleks marginaliseerunud ega seisaks autoritaarse poliitika ning keskkonnavaenuliku raiskamise teenistuses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Olümpiavõitja on kangelane, iga karva medal särab eriti väikeriigis kirkalt, aga au ja ilu oleks suurem, kui mängud poleks marginaliseerunud ega seisaks autoritaarse poliitika ning keskkonnavaenuliku raiskamise teenistuses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Saksa keemiakeskuses toimus suur plahvatus
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.