Artikkel
  • Kuula

    Katrin Saks: mikrokraad aitab positsiooni tööturul kindlustada

    Eesti kõrghariduses on mikrokraadid võrdlemisi uus nähtus ning minult on juba päris palju küsitud, et kas see asendab tavapärast kõrgharidust. Vastus on üsna ühene: ei asenda, vaid täiendab.

    Tõsi, usun, et peagi jõuame ka olukorda, kus mikrokraadidest on võimalik kombineerida terve magistrikraadi. Seetõttu oleme ülikoolides seisukohal, et äsja keskkoolilõpetanuil ei tasu kõrghariduse omandamist mikrokraadiga alustada. Kõrghariduse baas ja akadeemiline kogemus, mis on kasulik ka tööturule sisenemiseks, tuleks laduda bakalaureuseõppes.
    Mikrokraadile tasub mõelda siis, kui inimene tunneb soovi enda elus pööre teha või kui tal on huvi end mõnes kitsamas valdkonnas süvitsi täiendada. Kiiresti muutuvas elus on ju kõigil meil vahel rongist mahajäämise tunne ja siis tasubki jälle õppima minna. Kümme või rohkem aastat tagasi omandatud valdkondlik kõrgharidus ei pruugi enam elus piisavalt tuge anda. Ja õppimine, mis kunagi tundus nii tüütu, sest kõike muud huvitavat oli ümberringi palju, võib vanemas eas olla hoopis ägedam.
    Mikrokraad vastab võrreldes tavapärase õppega rohkem tööturu tänastele ootustele, sest selle sisu on ülikoolil lihtsam kaasajastada. Ja kui üks mikrokraad hästi toimib, siis on lihtsam muutusi sisse viia ka tasemeõppe õppekavadesse. Seega on mikrokraad justkui hea mänguruum, mis toetab ka bakalaureuse- ja magistrikraadide täiendamist ja ajakohastamist.
    Teisalt aitab ülikoolidel mikrokraade ajakohastena hoida tõsiasi, et mitmed mikrokraadid sünnivad koostöös erinevate organisatsioonidega, muuhulgas ka ülikoolide koostöös. Näiteks avaneb sel sügisel kokkade akadeemia programm, mis koosneb mitmest kursusest ning millesse panustavad nii Tallinna Ülikool, TalTech kui ka Tartu Ülikool.
    Lisaks on suurenenud koostöö ka meie majade sees – TLÜ-s oleme loonud juba mitu mikrokraadi erinevate meie enda instituutide teadlaste vahel. Näiteks lõid meie ühiskonnateaduste ning loodus- ja terviseteaduste instituudi töötajad koostöös mikrokraadiprogrammi „Vaidluste lahendamine – lepituse õiguslik ja psühholoogiline käsitlus“. Olen üsna kindel, et kui Vargamäe inimestel oleks omal ajal olnud võimalus selles mikrokraadis osaleda, oleks Pearu ja Andrese kraavi kaevamise konflikt oluliselt rahumeelsemalt lõppenud.
    Väga tore näide on ka BFM-i ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud „Toimetaja-saatejuht televisioonis ja raadios“ mikrokraadi. See programm pakub võimalust omandada raadio- ja teletööga seotud teadmisi. Mikrokraadi jooksul saavad õppurid harjutada nii seda, kuidas mikrofoni ja kaamera ees tööd teha, kui ka seda, kuidas saatejuhte toimetajana ette valmistada. Meil on väga hea meel, et selle õppe vastu oli väga suur huvi. Soovijaid oli kordades rohkem, kui saime vastu võtta.
    Niisiis pakub mikrokraadiprogrammide loomine võimalusi siduda omavahel nii erialasid, ülikoole ja ka teisi asutusi. See on väga oluline seetõttu, et nii väheneb ühe distsipliinikeskne õpe, mis on ülikooliõppele seni olnud võrdlemisi iseloomulik. Tõsi, me küll panustame ja arendame ka tasemeõppes interdistsiplinaarsust, kuid selle areng kogu ülikooli mastaabis käib väga aeglaselt. Elu seevastu ei ole üldse distsipliinipõhine ning liigub üha enam selles suunas, kus iga ühiskondliku probleemi lahendus nõuab mitme valdkonna pingutust. Just seda püüame ka mikrokraade luues silmas pidada.
    Vaadates tulevikku oleme ülikoolis lootusrikkad, et peagi saab mikrokraadidest kokku panna terve magistrikraadi. Lisaks mõlgutame mõtteid rahvusvaheliste mikrokraadide suunas, et kaasata õppesse oma ala tippeksperte kogu maailmast. Ja anda vastupidi võimalus ka meie tippteadlastele õpetada mikrokraade rahvusvahelisele auditooriumile.
    Tutvu mikrokraadidega: www.tlu.ee/mikrokraad
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.