Artikkel
  • Kuula

    Nordea sihib nullheitmega ettevõtte staatust

    Nordea Eesti äriarendaja Sirli Saar ja personalijuht Jaana Pedras

    Nordea panga eesmärk saada 2050. aastaks nullheitmega ettevõtteks võib näida kauge ja hoomamatu sihina, kuid oma valdkonna tipptegijana tüüritakse juba täna jõuliselt just selles suunas. Parema homse nimel tegeletakse pangateenuste kogu eluringi digitaalseks muutmisega ning jätkusuutlikkuse ja rohepöörde teemadega, keskendudes mitmekesisuse ja kaasamise arendamisele juhtimises ja keskkonna vajadusi arvestavale töökeskkonnale.

    Nordea Eesti äriarendaja Sirli Saar ja personalijuht Jaana Pedras usuvad, et suured muutused saavad alguse eelkõige ettevõtte enda töötajatest ja nende initsiatiivist.
    Nordea on äriettevõtte. Miks te vastutustundlikkusele üldse tähelepanu pöörate?
    Nordea on suurettevõte, kelle koduturud on põhjamaade turud – Soome, Rootsi, Norra, Taani. Lisaks on meil ka Poolas Eestiga sarnane suur tugiteenuste keskus. Meil on grupis kokku ligi 30 000 töötajat ning teenindame ligi 10 miljonit klienti. Seega võime öelda, et oleme väga suur ettevõte ja suurusega käib kaasas ka vastutus inimeste, keskkonna ja võrgustike ees, kellega töötame. Tegutsedes suurelt ja mõjutades suurt hulka inimesi, tahame mõelda ka sellele, milline on jalajälg, mille endast keskkonnale jätame ja mis on samas meie võimalus ümbritsevat paremaks teha.
    Jätkusuutlikkus on osa meie äristrateegiast ja sellega on seotud kogu organisatsiooni eesmärgid kõigis riikides, kus tegutseme.
    Pangandus mõjutab tugevalt majandust, võimaldades ellu viia olulisi projekte ja muutusi ning toetades seda, milline on ühiskondlik areng tervikuna.
    Nordea eesmärk on aidata unistusi ja püüdlusi täide viia ja teha seda suurema hüvangu heaks. Me ei keskendu mitte üksnes ärieesmärkide täitmisele, vaid ka keskkonnas oluliste muudatuste loomisele. Tööandjana tähendab see, et lisaks oma põhitegevusele panustame hea meelega vabatahtlikku tegevusse ja kogukonnaprojektidesse. Seda aitavad ellu viia meie oma töötajad, keda on Eestis tänaseks 1100. Lisaks Nordea ärieesmärkide saavutamisele soovime ühiselt panustada ka sellesse, et keskkond meie ümber oleks hea.
    Nordea üks olulisemaid eesmärke on olla 2050 aastaks nullheitmega ettevõte. Kuidas sellega läheb?
    Läheb hästi ja ehkki 2050 on täna veel kaugel, teeme iga päev selle nimel otsuseid ja tegevusi. Meile on oluline, et pangateenuste eluring oleks võimalikult digitaalne. Oleme palju investeerinud klientide jaoks suurepäraste lahenduste loomisele ning selle eest ka tunnustust ja positiivset tagasisidet saanud. Nüüd jätkame kõigis tegevusvaldkondades sisemiste protsesside automatiseerimisplaanide elluviimist. Kui aga räägime kontoritest, siis täna asume me Ülemiste linnakus, mis juba ise annab meile võimaluse olla kestlikum, sest see on üks linnaku teadlikult valitud fookusvaldkondi. Astume aktiivseid samme, et olla üha keskkonnasõbralikumad kõigis füüsilist töökeskkonda puudutavates aspektides.
    Miks on panganduses jätkusuutlikkus oluline?
    Pangad, aidates inimestel ja ettevõtetel oma unistusi ellu viia, on olulised majanduse soodustajad ja toetajad ning ühiskonna mõjutajad. Pangandussektor on erinevate muudatuste ja ühiskondlike uuenduste elluviimisel sageli eestkõneleja ja üks esimesi muutuste rakendajaid oma organisatsioonides. Suurte ettevõtetena mõjutavad pangad oma tegevusega töötajate ja klientide kaudu suurt hulka inimesi. Sellise positsiooniga ja võimalusega ühiskonnas olulisi protsesse mõjutada käib kaasas ka vastutus märgata lisaks positiivsele ka oma tegevusest tekkivat jalajälge ning hoida see võimalikult väiksena. Jätkusuutlikkusele keskendumine aitab lisaks olulisele ühiskondlikule aspektile toetada äritegevuse edukat jätkumist ja see on pankade nagu ka kõigi teiste äriettevõtete jaoks peamine fookus. Head majandustulemused võimaldavad oma rolli ühiskonnas jätkuvalt hästi täita.
    Kas tajute, et pangad üldiselt valivad kliente või seda, millesse investeerida ja kas tegu on jätkusuutliku ettevõtmisega või mitte?
    Eestis nagu ka Põhjamaades, kus on Nordea koduturud, pakuvad pangad üha enam keskkonnafookusega teenuseid, olgu selleks pensioni-, investeerimis- või laenutooted ja roheteemadega seotud valdkonnad on selgelt fookuses. Pangad tahavad jätkusuutlikke projekte toetada, sest need on kasulikud nii ärile, inimestele kui keskkonnale. Kui tulla klientide juurest Nordea kui tööandja juurde, siis ka siin on meie jaoks oluline, et me organisatsioonina järgiksime jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Mõeldes, kuidas me Nordeas muutusi ellu viime, siis võib öelda, et see käib väikeste sammude haaval. Näiteks on prügi sorteerimine meil täna nö järgmises faasis, mis tähendab, et kaamerad jälgivad, mis prügikasti pannakse, meie partner analüüsib, kas meie inimesed sorteerivad prügi õigesti ja annavad tagasisidet selle kohta, kas oleme tublimaks muutunud või mitte. Seda infot jagame pidevalt oma inimestega ja saame nii teadlikumaks ning seeläbi ka paremaid valikuid teha.
    Meie töötajate põhjal saame öelda, et kui varem oli jätkusuutlikkus rohkem sõnakõlks, siis nüüd sellele tõesti mõeldakse. Üha rohkem võib näha kõigis valdkondades rohelisemaid valikuid. Loomulikult oleme alles selle tee alguses, isegi kui oleme sellele teemale juba paar aastat keskendunud.
    Jätkusuutlikkuse poole liikumine eeldab palju andmete kogumist, mõõtmist. Kuidas see viimase viie või kümne aasta jooksul muutunud on?
    Ilmselt paljudes erinevates sektorites tegutsevad inimesed tunnevad, et kõik andmetesse puutuv on muutunud väga palju. Suurtes organisatsioonides tekkiv andmemaht on väga suur ja selleks, et teha häid otsuseid efektiivselt, on nende analüüsimine mahukas ja väga vajalik tegevus.
    Üks asi on füüsilist keskkonda puudutavad teemad, teine aga sotsiaalne pool ja kõik, mis puudutab inimesi. Nordeale olulised eesmärgid on muuhulgas seotud ka soolise tasakaaluga. Soovime, et meie töötajate seas oleks erinevates gruppides ja juhtimistasemel mõlema soo esindajaid vähemalt 40% ja neid andmeid jälgime järjepidevalt kogu aasta vältel. Seda mitte selleks, et numbreid taga ajada ja eesmärke paberil täita, vaid me tõesti usume, et kui meil on mitmekesine sugude esindatus, siis on ka töös tehtavad otsused paremad.
    Me mõõdame ka seda, kas inimesed tunnevad, et me kohtleme neid õiglaselt. See on küsimus, mida oma kvartaalses rahuloluuringus küsime ja mille eesmärk on 92 skaalapunkti. Meil on väga hea meel näha, et Nordea Eestis on see eesmärk kvartaalselt alati saavutatud.
    Nordea Eestis töötab täna inimesi rohkem kui viiekümnest erinevast rahvusest. Soovime olla ettevõte, kus kõik töötajad tunnevad ennast võrdselt kohelduna, kus kõigil on turvaline olla, kus töötajaid kaasatakse ja kuulatakse. Selle saavutamiseks toetume oma töökorraldusega seotud protsesse planeerides paljudele erinevatele andmetele.
    Kuidas te veel jätkusuutlikkuse panustate?
    Nii, nagu paljudes teistes organisatsioonides, ei tööta ka meil kõik inimesed viiel päeval nädalas kontoris ja see on üks asi, mida me toetame. Hübriidtöö tuleb oma väljakutsetega – kuidas hoida tiimides head meeskonnatunnet, kuidas hoida inimesed seotuna organisatsiooniga, kuidas tagada, et nende vaimne ja füüsiline tervis oleksid pidevalt heas toonuses. Selleks, et inimesi toetada ja üksteisele lähedal hoida, on meil on erinevad juhtimistööriistad, näiteks regulaarsed hommikused tööalased kohtumised, kohvihommikud või ühised kõnnivestlused lõuna ajal. Lisaks on meie töötajad aktiivsed vabatahtlikusse tegevusse panustamisel ja selleks on meil Nordea poolt ette nähtud ka kaks tööst vaba päeva.
    Nordea on tuntud töötajate arendamisse panustamise poolest. Nii töötajate kui juhtide arendamine on meile oluline ja loomulik. Meie inimesed loovad meie kultuuri ja nad on täpselt nii head, rahulolevad ja motiveeritud, kui palju sisukat tööd ja arenguvõimalusi suudame neile pakkuda. Meie jaoks on väga oluline see, et ükskõik, mis tööd inimene meie juures teeb, saaks ta aru tähendusest, mida oma tööga meie klientide ja Nordea eesmärkide saavutamiseks loob ning tunneks oma tööd tehes ennast väärtustatuna.
    Mida tähendab kliendi jaoks vastutustundlik pank?
    Pank peab olema turvaline partner, mis tähendab, et panga enda finantsvõimekus peab olema selline, et kui majanduses on keerulised ajad või klientidel läheb raskeks, siis pank seisab vankumatult püsti ja toetab oma kliente. Nordea on kindlasti nii Põhjamaades kui Euroopas üks selliseid pankasid, mis on väga heas seisus.
    Nordea Eestis töötab palju inimesi, kes seisavad hea selle eest, et Nordea oleks pangana turvaline ja stabiilne. Meie inimesed panustavad igapäevaselt sellesse, et tunda põhjalikult meie klienti ja olla kindlad, et nende finantsvahendid on legaalse päritoluga ning et neid ei kasutataks kuritegevuse finantseerimiseks. Nagu oleme lähiaja hoiatavatest näidetest õppinud, kus suured pangad Euroopas ja Ameerikas on pidanud uksed sulgema või kurssi muutma, sest nad pole olnud vastutustundlikud. Pangatöötajate kompetentsid peavad olema tasemel. Me ei paku traditsioonilisi tooteid ja teenuseid, mis meil riiulis on, vaid koostöös kliendiga leiame parima võimaliku vastuse kliendi vajadustele. Ajades äri vastutustundlikult ja südamega on kõigil pankadel võimalus ühiskonda positiivselt mõjutada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.