• OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−0,36%63 064,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
  • OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−0,36%63 064,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
Uue veebiteenusega liitumine tähendab sageli ikka sama tuttavat protseduuri: tuleb sisestada nimi ja e-posti aadress, valida parool, kinnitada konto ning vahel täita veel mitu välja enne, kui teenust üldse kasutada saab. Aastate jooksul on selliseid kontosid kogunenud kümneid ning paljud inimesed ei mäleta enam, millise parooliga millisesse keskkonda sisse pääseb.
Kas kasutajakonto aeg hakkab läbi saama? Internet liigub registreerimisest tuvastamise poole
Samas liigub internet tasapisi teises suunas. Kasutajakontod ise ei kao, sest ettevõttel on endiselt vaja siduda kliendiga tema tellimused, ostuajalugu, eelistused või lepingud. Muutumas on viis, kuidas inimene ennast ettevõttele esimest korda tutvustab. Uue identiteedi loomise asemel kasutatakse järjest sagedamini identiteeti, mille mõni teine usaldusväärne süsteem on juba kinnitanud.

Ettevõttel on kontot vaja, kliendil mitte tingimata

Kasutajakonto täidab ettevõtte jaoks praktilist ülesannet. Selle külge saab siduda tellimused, arved, makseviisid, klienditoe ajaloo ja muud teenuse toimimiseks vajalikud andmed. Reguleeritud valdkondades lisandub kohustus teada, kes klient on ning milliseid teenuseid talle üldse pakkuda tohib.
Kliendi vaatepunkt on teine. Tema ei tule veebipoodi või rakendusse eesmärgiga kontot luua, vaid tahab osta toodet, sõlmida lepingu, vaadata filmi või kasutada mõnda muud teenust. Iga lisaväli ja kinnitussamm jääb tema tegeliku eesmärgi ning teenuse vahele.

Sama loogika sobib palju laiemale turule

Hasartmängusektor on selles küsimuses pigem äärmuslik näide, sest regulatiivseid nõudeid on rohkem kui tavapärases e-kaubanduses. Just seepärast on seal toimunud areng tähelepanuväärne. Kui rangelt reguleeritud teenuses suudetakse registreerimine, makse ja identiteedikontroll osaliselt kokku viia, on sama põhimõte rakendatav ka mujal.
Finantsteenustes, investeerimisplatvormidel, kindlustuses, autorendis ja paljudes teistes valdkondades küsitakse kasutajalt juba praegu andmeid, mida mõni teine usaldusväärne süsteem on varem kontrollinud. Tuleviku küsimus ei pruugi olla enam see, kuidas koostada võimalikult hea registreerimisvorm, vaid kuidas saada vajalik kinnitus ilma, et klient peaks kogu protsessi algusest kordama.
Ettevõtte jaoks võib selline muutus parandada kliendikogemust ning vähendada poolelijäänud liitumisi. Samal ajal tekib uus sõltuvus välistest identiteedi- ja makseteenuse pakkujatest. Kui varem haldas ettevõte oma kasutajanimesid ja paroole ise, siis uues mudelis sõltub osa kliendisuhtest pangast, digitaalse identiteedi pakkujast või mõnest tehnoloogiaplatvormist.

Kelle käes on digitaalne identiteet?

Paroolipõhises internetis oli suhe üsna lihtne. Ettevõte pidas oma kasutajate andmebaasi ning otsustas ise, kuidas inimene kontole pääseb. Uues mudelis tuleb kliendi ja teenuse vahel järjest rohkem kolmandaid osapooli.
Apple ja Google saavad kinnitada kasutajat tema seadme kaudu. Pangad tunnevad oma kliente, Smart-ID ja teised identiteediteenused suudavad neid autentida ning makseteenuse ettevõtted ühendavad identiteedi raha liikumisega. Kasutaja jaoks võib tulemus olla märksa mugavam, kuid ettevõte peab otsustama, kui suure osa sellest suhtest ta tahab anda välise partneri kätte.
Seetõttu ei pruugi järgmise põlvkonna konkurents digiteenustes keerelda ainult selle ümber, kellel on parem rakendus või odavam hind. Oluliseks muutub ka see, kes kontrollib identiteedikihti, mille kaudu inimesed eri teenustesse sisenevad. Veelgi enam, selle kõige juures tuleb endiselt tagada andmete turvalisus ning pettuste kaitsevõrk.
Kasutajakonto ise jääb suure tõenäosusega alles. E-poel on endiselt vaja tellimuste ajalugu, voogedastusteenusel kasutaja eelistusi ning pangal kliendi kohta veel palju rohkem infot. Kaduda võib aga tuttav rituaal, kus inimene alustab iga uut teenust nullist, sisestab uuesti oma andmed ning mõtleb välja järjekordse parooli.
Internet liigub tasapisi mudeli poole, kus inimene ei loo igas teenuses uut digitaalset versiooni endast. Ta tõendab, kes ta on ning teenus küsib juurde ainult seda, mida tal päriselt vaja läheb.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viisrahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele