Elen Luht • 17 november 2015

Gaasiküte kaalukausil

Gaasiballooni tuleb hoiustada püstises asendis.  Foto: Reola Gaas

Kerge kütteõli aktsiisitõusu tõttu muutus sellest aastast aktuaalseks kütteviisi vahetus. Kaks lihtsaimat võimalust on vahetada kütteviis gaasi- või pelletikütte vastu.

Talve sisenedes on õlikatla omanikul kaks võimalust – kas aktsepteerida 38 protsendist hinnatõusu või vahetada välja küttesüsteem. Reola Gaasi juhatuse liikme Andrus Hormi sõnul jääb gaasiküttele üle minnes sisuliselt kogu küttelahendus samaks, aga inimene läheb õlilt üle gaasile. “Tehniliselt tähendab see, et on vaja välja vahetada õlipõleti. Seejärel tuleb ühendada maagaasi trass või kui seda maja juurde ei jookse, siis paigaldada vedelgaasi mahuti. Soovi korral võib lisada kauglugemisanduri,” võttis Horm vajalikud muutused kokku 17. novembril ilmunud Äripäeva erilehes Oma Maja.

Põleti väljavahetus läheb majaomanikule maksma 1300–1600 eurot. Majaomaniku kuludesse läheb veel mõnisada eurot hoone sees jooksva torustiku vahetuse eest. Kõik see, mis ulatub majast väljas mahutist kuni hoone seinani, on võimalik rendile võtta. Hormi sõnul on rendimakse 50 euro ringis, maksimaalselt 125 eurot kuus. Hind sisaldab mahutit koos toruga. Hinnale lisandub veel mahutisse ostetav gaas.

Gaasiga saab sõita ka

Andrus Horm, Reola Gaasi juhatuse liige

Kui muidu teadsin, et kõige soodsam on diiselauto, siis Reola Gaasi tööle tulles oleks olnud veider ise mitte gaasi tarbida.

Auto gaasiseadme paigaldus läks maksma umbes tuhat eurot, mis tasus end esimese aastaga ära. Üks paagitäis gaasi maksab 22 eurot ja sellega saab sõita 400 kilomeetrit. Tegemist on 224 kW mootoriga. Tagantjärele arvutades tuli välja, et olen seitsme aasta jooksul umbes 9000 eurot ära visanud. Kui varem kulus kütusele 150–250 eurot kuus, siis nüüd läheb 40–60 eurot.Gaasipaak paigaldatakse tavaliselt bensiinile või diislile lisaks tagavararatta asemele ja ratas on siis lihtsalt lahtiselt. On ka selliseid süsteeme, mis ainult gaasiga sõidavad. Sellisel juhul oleks algne investeering üle 2000 euro.

Eestis on kaks-kolm korralikku gaasiseadmeid paigaldavat ettevõtet, kelle käest tellides saab kvaliteetsed lahendused ka 700 euroga. Sõltub sellest, mis aasta auto on ja mitmenda põlvkonna gaasiseadet soovitakse paigaldada. Kui aga lasta gaasiseade kuskil põrandaaluses garaažis paigaldada odavamalt, 500 euroga, siis hakkavad jamad pihta, et autod jõnksutavad jms.

Õliküttelt üle vedelgaasiküttele

Varem on tehtud katlaruumilahendusi keldrisse, kuid vedelgaasi katelt ei saa alati paigaldada keldrisse. Horm selgitab, et kui peaks tulema leke, siis maagaas aurustub, ent vedelgaas propaan, mis on õhust raskem, valgub põrandale. Seetõttu, kui majas esimesel korrusel katlaruumi pole, paigutatakse külmkapisuurune kondensaatkatel õue.

Keskmise majapidamise saab sõltuvalt ilmastikuoludest aastas ära kütta ühe või pooleteise tonni vedelgaasiga. Kuni pooleteisekuupmeetrine mahuti on tüüpilise 150 ruutmeetri suuruse maja puhul paigaldatud Hormi sõnul ka euroaluse suurusele alale. See peab kindlasti seisma majast väljas, seinast vähemalt kolm meetrit eemal ja olema kuni 5000 kg. Väikseim tüüpiline mahuti on 210 kg, millest piisab sõltuvalt ilmast umbes kolmeks kuuks.

Horm nendib, et kõige levinum on kolme euroaluse laiune gaasimahuti. “Osa inimesi paneb sinna traataia ümber, aga on ehitatud ka ilus puidust sõrestik, mis värvitud Rootsi punaseks,” kinnitab Horm, et tulemus jääb kena. Kui pinnas lubab, on võimalik paigaldada ka maa-alune gaasimahuti ning üldiselt lisanduvad vaid kaevetöö kulud.

Kardetakse gaasi

Gaas on ohutu, kui on järgitud kõiki nõudmisi, kinnitab Horm. “Tõenäosus, et midagi juhtub, on mikroväike,” ütleb Horm. Kui gaasipliidis on leke, siis see on lõhnast kohe tunda. “See ruum võib gaasi ka täis olla, aga selleks, et see gaas reaalselt plahvataks, peab leke väga suur olema. Teatud kogustes gaas isegi ei sütti.”

Ohutuse mõttes on kodus gaasikatlal avariiklapp. “See peaks olema kuulda, kuidas see sulgub. Kui lülitad kõik välja, siis minuti jooksul peab käima klõps, kui klapp toru sees sulgub,” ütleb Horm ja lisab, et sõltuvalt lahendustest on osades kohtades ka lekkedetektorid, kuid igale poole pole neidki tarvis.

Ohtlikud on hoopis vanad punased gaasiballoonid, mida Hormi sõnul ikka veel üritatakse kuskil täita, ehkki Euroopa Liidu nõue on, et seda ei tohi teha. Tänapäevane komposiitgaasiballoon on märksa ohutum. Selleks, et midagi juhtuks, peab temperatuur palju kõrgemale tõusma.

Gaasiküte on jamavaba

Gaasi puhul on lihtne säilitada toas temperatuuri. Öise temperatuuri saab reguleerida madalamaks. Samuti päeval, kui elanikud on tööl ja koolis, ei pea kodus temperatuuri 22 kraadi peal hoidma. Samas näiteks talvel kaheks nädalaks puhkusele sõites kütab automaatika kodu etteantud temperatuurinäiduni edasi ning ei pea niiskeks tõmbuva kodu ja külmuvate toalillede pärast muretsema. Gaasikatla reguleerimine käib nupuvajutusega, hooldada on seda vaja kord aastas.

“Gaasiküte on jamavaba,” sõnab Andrus Horm, kuid nendib, et selle kütteviisi puhul on probleemiks maine. “See tundub justkui midagi ohtlikku. Kuid oluline on see, et on ametlik järelevaataja, kes sellega tegeleb.” Teine probleem on olnud gaasi hind ning kolmandaks mainib Horm kvaliteeti. “Vedelgaasi puhul on oluline süveneda, kelle käest seda osta,” hoiatab Horm.

Maagaasi miinuseks on see, et kui pole trassi, siis pole ka kütet. Alexela grupi kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste nendib, et Eestis on palju uusarendusi, kuhu maagaasi põhitrass ei ulatu. “Praegu, kui majaostjal on valida kahe krundi vahel, mis muidu on üsna sarnased, siis ei tehta otsust selle põhjal, kas on olemas gaasitrassi ühendus,” ütleb Kaareste. “Aga seda peaks vaatama. Gaasitrassi olemasolu võib 150 m2 maja puhul küttekulud ligi 20 €/MW kohta kohe alla viia.” Maagaasi põhitrass kuulub Eleringile, põhitrassist viib klientideni läbi jaotustrasside gaasi 26 ettevõtet üle Eesti. Kaareste sõnutsi on turg avatud, mistõttu on kõigil mõistlik võtta oma tänasele maagaasi tarnijale kõrvale konkurendi hinnapakkumine. “Elektriturul vaatame ju iga aasta, kas meile pakutav elektrihind on turuhindadele vastav,” selgitas Norbert Kaareste.

Pelletikütte puhul küsi tooraine sertifikaati

Rivo Aunpu, Briketipoisid OÜ tegevjuht

Nii pelleti- kui ka gaasikütte puhul saab õlikütte lihtsalt asendada. Vana õlipõleti võetakse ära ning sama seadme ette pannakse uus 40×40 cm või 50×50 cm pelletipõleti. Protsess hakkab toimuma endises õlikatlas.

Soovitatav on planeerida sinna kõrvale vähemalt ühe täisaluse pelleti ruum mahutiks. Saab ise valida, kas võtta 200- või 500kilone mahuti, või kui on rohkem ruumi, siis võib-olla isegi tonnine.Vastavalt mahuti suurusele tuleb see pelletit täis valada, siis hakkab see automaatselt pelletit põletile peale andma. Ise peab ainult täitma etteandemahutit. Mida suurem mahuti, seda pikem rahu.Keskmiselt kulub 150 ruutmeetrise korralikult soojustatud maja kütmiseks kokku 5–6 tonni pelletit. Vahepeal peab põletit ka puhastama. Kvaliteetse pelleti puhul tuleb tuhka eemaldada kord nädalas, halvemal juhul iga päev või üle päeva.

Kui pelletit osta, siis soovitaksin küsida pelleti tootjapoolseid omadusi, sertifikaati või mingit infot pelletimüüja käest, kas on kvaliteetne toode, et vältida tiheda puhastamise probleemi. Halvema kvaliteediga pelletite puhul hakkab põletisse tekkima klaasistunud kiht. Teiseks, osa tootjaid paneb pelletisse ka puukoort, kuid sellega tuhasus tõuseb kohe ja peab hakkama tihedamini puhastama.Välimuse järgi alati pelleti kvaliteeti määrata ei saa. Enamik tahab heledat valget pelletit. Aga mõnikord võib ka tume pellet olla kvaliteetne. Nii et tuleb ikkagi küsida sertifikaati või andmeid selle kohta.

Võimalusi veel

Rahakotile kõige säästlikum kütteviis on haluküte, millele teadlikumad paigaldavad lisaks õhksoojuspumba. Kaareste toob aga välja, et uuringutega on tõestatud negatiivne mõju tervisele ahjuküttega linnapiirkondades. Lisaks ei ole ahjuküte kuigivõrd mugav, ehkki see on romantiline.“Puit on räpane, kui vaadata, mis korstnast tuleb puidu, õli või gaasi põletamisel. Gaasi puhul tuleb põhimõtteliselt ainult aur. Kogu orgaanika põleb ära seal,” mainib Kaareste. “Puidu puhul lisaks lämmastikdioksiidile ehk süsihappegaasile tekivad väävliühendid. Ja kes paneb käe südamele, et paneb ahju vaid puhast kuiva kasehalgu?”

“Samm edasi on gaasiküte, mis on Lääne-Euroopas levinuim küttelahendus. Kui krundile tuleb gaasitrass, siis pääseb see ka hinnalt võidule,” ütleb Kaareste ja nendib, et meil on gaas vene maiguga ja seetõttu on gaasimahu tarbimised langenud.

Mõistlik valik on maaküte, see on roheline kütteviis, mis hoiab igakuised kulud madalad. Samas nõuab see suurt alginvesteeringut ja õiget pinnast. Paesel pinnal ei ole kuhugi torusid kaevata, liivasel kuival krundil ei saa maast vajalikku soojust kätte. Tegemist on keerulise tehnilise süsteemiga, mis vajab kord aastas mootorite hooldust ning torustiku läbipesu.

Kui ei ole soovi nii kapitalimahukat investeeringut teha, siis võib valida pelletikütte. Sel juhul on samamoodi nagu gaasile üleminekul vaja paigaldada uus põleti. Samas vajab pelleti hoiustamine ruumi ning kollet on vaja suhteliselt tihedalt tuhast puhastada.

Hinnaturul toimuvad muutused

“Sel aastal on gaasihinnad üle kolmandiku võrra langenud, futuuride põhjal saab ennustada, et hinnalangus kestab aastaid,” ütleb Kaareste. “Monopoolsele jõule on tekkinud alternatiivid: meil on Reola Gaas ja Eesti Energia, kes Eesti Gaasi kõrval toovad Eestisse gaasi Leedust LNG terminalist. Ka Alexela tahab Eestisse LNG terminal rajada, et tekiks kolmas suur alternatiiv torugaasile Värska jaamast, mis on seni ainus. Kui turg mitmekesistub, peaks see võtma ära senist retoorikat, et gaas on monopoolne ja kohati kallis kütus. See on pikaajaliselt soodne ja stabiilne. Asjaolud on muutunud.”

Farm säästab küttekuludelt aastas ligi 3000 eurot

Põltsamaal Kuningamäel tegutseva OÜ Viraito veisefarmi kogemus gaasiküttele üleminekul. Hinnad eurodes, ilma käibemaksuta.

Esialgne investeering

Tehnoloogiline projekt 605

Vedelgaasi aurufaasi trass kuni katlani, sh magnetklapp, gaasilekkedetektor, manomeetrid, ventiilid 715

Mahuti alusplaat, elektrimaanduspaigaldis, piirdeaed 1800

Olemasolevale katlale ca 100 kW gaasipõleti paigaldamine koos LPG-seadmega 1760

Kokku 4880

Kütteperioodi küttekulu

Diislikütust kulus aastas ca 13 600 liitrit,

LPG-d sama energiakoguse saamiseks ca 10 tonni.

Diislikütus, arvestades praegusi hindu u 11 000

Gaasiküte 8093

LPG sama energiakoguse saamiseks 6700 (aasta rendikulu 1308, hooldustasu 85)

Kommentaar

Küttesüsteem vahetati kahe päevaga

Toivo Kens, OÜ Viraito tegevjuht

Kasutasime farmis enne diiselküttega köetavat keskküttekatelt, kevadel vahetasime selle välja. Diislikütust ei tohtinud rohkem kasutada, või tulnuks hakata rohkem aktsiisi maksma ja küte läinuks väga kalliks. Katel jäi samaks, kuid põleti vahetasime gaasipõleti vastu.

Kaalutlesime enne mitmed võimalused läbi, kas kasutada äkki hoopis puiduhaket või pelleteid, aga farmis on väga tähtis, et automaatika oleks lollikindel, et kütta oleks mugav ja et ei oleks ümbruskonna saastet. Ja suurt rolli mängis muidugi hind. Kuna gaasimehed tegid ettepaneku, et suudavad asja lahendada nii, et pole vaja katelt vahetada, vaid ainult põleti, siis proovisime gaasiküttega ja see õnnestus.

Gaasiküttele üleminekuks tuli vahetada põleti, paigaldada gaasihoidla ja sealt gaasitrass gaasihoonest katlamajja. Ehitustöö võttis aega kaks päeva.

Pärast paigaldust maikuus tuli nüüd oktoobris teha esimene gaasimahuti täitmine. See oli imelihtne, juhataja sai meil ka väljaõppe, kuid tegelikkuses tuleb jälgida ühte manomeetri näitu.

Hetkel kuum