Kuidas parandada töötajate produktiivsust

Vahel piisab vaid väikesest ruumimuutusest, et saavutada meeldivam ümbrus või muuta inimeste käitumist ja heaolu. “Ruumi kujundamisel arvestavad disainerid esteetikaga, ökonoomsuse ja funktsionaalsusega, kuid üha olulisemaks on muutunud inimeste individuaalsete ja sotsiaalsete vajadustega arvestamine. Inimese ja keskkonna mõju uurimiseks on oma teadusvaldkond – keskkonnapsühholoogia,” ütleb disainibüroo Ruutu Kuue juht ja disainer Margus Tammemäe esmaspäeval, 23. novembril ilmuvas Äripäeva ajakirjas Sisustaja.

“Maailmas on häid näiteid keskkonnapsühholoogide ja disainerite koostööst, ning ka meie oleme ära tundnud vajaduse teha erinevate erialade inimestega koostööd, et pakkuda oma klientidele individuaalseid, just neile sobivaid parimaid lahendusi,“ selgitab Tammemäe.

Huvitavateks küsimusteks on tema sõnul näiteks, millises keskkonnas tunneb inimene end hästi, milline keskkond sobib kõige paremini erinevateks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks, vabaks ajaks või lõõgastumiseks ning kuidas neid keskkondi luua. “Disaineritel on oma nägemus sellest, milline on hea ruum. Seda nägemust mõjutavad erialased teadmised, kogemus ning kultuurikontekst ehk see, mida peetakse mingil ajal esteetiliseks ja moodsaks,” selgitab Tammemäe.

Ruumi ja inimese puhul on alati tegu vastastikmõjuga ning sellepärast olemegi koostööaltid ekspertidega, kes tunnevad süvitsi nii psühholoogiat üldisemalt kui keskkonnapsühholoogiat kitsamalt.

Disainerina näen ühe võimalusena ruumides asju ebakonventsionaalsetesse kohtadesse paigutada, uskudes, et niisugune piiridest väljas mõtlemine ergutab ka selles ruumis olijat ja töötajat loomingulisemalt mõtlema. Kui kontoris midagi iga päev vastu vaatab, ei tohi see häirida, vaid võiks kõnetada iga kord ja isemoodi. Lisaks asjade paigutusele saab mõjutada ka visuaalidega, värvidega, lõhnadega, helidega, materjalidega. Seda aga, kas ja kuidas disainerite looming inimestele mõjub, uurivad juba psühholoogid.

Siin on märksõnaks mugavus. Kusjuures oluline on mõelda mugavusele ka kontoris, mitte ainult kodus. Ja mõelda ei tuleks sellest mitte kui toredast kõrvalproduktist, vaid seda tuleks mõtestada juba algusest peale süsteemselt. Mugavus ei tähenda mitte ainult füüsilist, vaid ka funktsionaalset mugavust.

Töötaja füüsiline mugavus mõjutab tema efektiivsust, tööga rahulolu, tervist, isegi lojaalsust. Mugavus on midagi väga subjektiivset, see on igaühe jaoks erinev ja väga dünaamiline, see muutub pidevalt.

Nende aspektidega ettevõtetes ka üha enam tegeletakse ning jälgitakse, et töökohal oleks normaalne temperatuur, piisav valgustus, ei oleks liiga lärmakas, mööbel jms oleks ergonoomiline. Paljudes organisatsioonides on töökeskkonna maksimaalse ergonoomilisuse eest määratud hoolitsema isegi kindlad vastutajad. Üha enam pakutakse ka lokaalseid ja personaalseid võimalusi oma töökoha soojustamiseks, valgustamiseks jne. Kui töötajal on kontroll oma töökoha tingimuste üle, siis väheneb ka stress, tõuseb töötajate produktiivsus ja paraneb tervis.

Kontor peab olema koht, kus saab töö efektiivselt ja mugavalt tehtud. Et aga tööülesandeid on erinevaid, peaks kontor pakkuma nii privaatsemat ja vaiksemat ruumi süvenemiseks ja puhkamiseks kui ka elavamaid kohti koosmõtlemiseks ja sotsialiseerumiseks. On selge, et mida rohkem toetab keskkond inimest nende tööülesannetes, seda efektiivsemalt nad töötavad.

Loomingulisele, koos mõtlevale meeskonnale sobib midagi mobiilset ja paindlikku. Näiteks mõned kerged tahvlid ideede joonistamiseks, mõned kerged lauad ja toolid või hoopis kott-toolid. Kuid siiski tuleb arvestada just selles keskkonnas töötavate inimeste tööülesannete ja vajadustega ning mitte unustada, et keskendumist nõudvate tööülesannete jaoks on vaja privaatsemaid töökohti.

Samas peaks kontor aitama ehitada organisatsiooni brändi ja kultuuri ning kasvatama nii töötajate kui ka klientide lojaalsust. Nii nagu teenused ja tooted, ettevõtte kliendisuhtlus ja koduleht, peaks ka tänapäevane kontor peegeldama endas ettevõtte väärtusi, identiteeti ja eesmärke.

Uuringud näitavad, et kui töötajal on kontroll oma töökoha üle – võimalus sättida valgust ja asendit, võimalus piirata ja personaliseerida oma töökohta, lisades sinna isiklikke asju, on neil ka suurem rahulolu töökohaga, suurem kuuluvustunne, osalusmäär, kõrgem motivatsioon. Kui töötajad saavad seada ise, mil moel nad töö tehtud saavad ning kuidas nende personaalne töökoht välja näeb, on nad organisatsiooni suhtes lojaalsemad ja seotumad. Väheoluline ei ole ka esteetiline aspekt, mis on tähtis osa mugavustundest. Läbimõeldud arhitektuurilised lahendused, loovad visuaalid, taimed, purskkaevud ja akvaariumid aitavad mugavustunnet tõsta.

Värv on oluline mitteverbaalse kommunikatsiooni vahend ja kindlasti mitte ainult dekoratsioon. Värvid tihti sümboliseerivad midagi, assotsieeruvad meile millegagi ja on turunduses tugevaimaks emotsiooni loomise vahendiks!

Oranži peetakse üldiselt sotsiaalsust ja optimismi väljendavaks värviks, aga mõnikord ka pessimismi ja pealiskaudsuse sümboliks. Kindlasti ei ole mõistlik uskuda üht kindlat õpetust värvide tähenduse kohta, ei saa aga öelda, nagu need meie töös jutuks ei tuleks.Värvide mõju kohta on levinud huvitavaid mõtteid, näiteks, millised värvid mõjuvad emotsionaalselt rahustavalt ja millised toniseerivalt. Levinud arvamused on, et jahedad toonid nagu roheline ja sinine aitavad lõõgastuda, soojad toonid – punane, oranž ja kollane soodustavad füüsilist ja sotsiaalselt aktiivset tegevust. Punane köök, öeldakse, võib inimese isu kasvatada ega pruugi sobida ülekaalulistele, magamistuba peab aga olema kõige turvalisem paik selle omaniku jaoks. Raamatukogud ja õppeasutused võiksid kasutada oliivirohelist, mis väidetavalt aitab keskenduda. Tegelikult värvide mõju uuringuid inimesele on väga vähe ning üldistusi on raske teha. Palju sõltub ikkagi kliendi soovidest ja vajadustest.

Kohad, kus käivad kliendid – poed, pangad, salongid, meelelahutusasutused –, peaksid mõtlema sellele, millist emotsiooni nad kliendis tahavad luua ja sellele vastavalt koos professionaalidega valima värvid.

Kindlasti ei ole ükskõik, kas ruumis on kurvilised või sirged sisustuselemendid. Üldiselt meeldivad kumerad jooned mööblidisainis ja sisekujunduses inimestele rohkem. Ümarad vormid mõjuvad pehmelt, nurklik disain aga rangemalt ja ametlikumalt. Kuid ruum, kus on ainult ümmargused jooned, oleks samuti rõhuv. Kodu või kontorit sisustades tuleks mõelda sellele, millised kogemused selles ruumis peaksid domineerima ning vastavalt sellele leida õige kombinatsioon.

Samuti on ümmarguse ja nurklikkuse suhet oluline jälgida oma korporatiivse identiteedi kujundamisel või ümberkujundamisel. Mitmed globaalsed ettevõtted on uute sihtturgude jaoks muutnud oma nurgelise logo ümmarguseks. Nurgeline näib sobivat individualistliku ja iseseisva lääneliku kultuuriga, kuid kollektivistlikes kultuurides, näiteks Hiinas ja Indias, töötab ümmargune korporatsiooniidentiteet paremini.

Materjalidel, nagu ka lõhnadel ja helidel ruumis, on oluline roll. Inimesed tunnetavad ümbrust kõikide oma meeltega. Üldiselt aga pööratakse ruume sisustades ja ka konkurssidel disainiauhindu jagades tähelepanu just visuaalsele poolele.

Võiks öelda isegi nii, et materjalid on sisekujunduse terviklikus kontseptsioonis sama olulised kui autentne koostisosade maitse- ja lõhnabukett ühes kokandusšedöövris.Materjalidest rääkides kasutatakse enamasti sõnapaare külm-soe, kunstlik-naturaalne ning õrn-robustne. Kivi ja metall on olemuslikult külmad materjalid, puit on soe. Uuringud on osutanud, et looduslikud elemendid, näiteks toataimed ja vaated loodusele, mõjuvad inimestele rahustavalt.

Sisustustrendidest on üha enam populaarsust kogumas taaskasutus ja roheline mõtteviis: nii disainerid kui ka lõppkasutajad on hakanud mõtlema planeedi tuleviku peale, põimides samas ruumikujundusse asjade põnevat ja mitmekülgset ajalugu. Ning üha enam küsitakse ka professionaalide abi, et tekitada harmooniat vana ja uue vahel.

Peamine on, et asukoht oleks turvaline ning toetaks hoone või avaliku ruumi eesmärki ning sobiks nii väljanägemiselt kui oma funktsiooniga kõrvalhoonete ja muu piirkonnas paiknevaga.Linnaruumi tekib järjest enam juurde erinevaid loomelinnakuid ja elamukvartaleid, mis on end sisse seadnud endistes tööstushoonetes või muudes ajaloolistes varemetes. Arhitektidele on see üpris suureks väljakutseks, kuidas kujundada neist tänapäevastele standarditele vastavaid elu- ja töökeskkondi, kuid kui sellega hästi hakkama saadakse, on tulemus seda väärt.