Ettekirjutus

Lühikeses kirjas käsib keeleinspektsiooni juhataja Leho Klaser, tsiteerin: «Teen Teile ettekirjutuse viivitamatult lõpetada keeleseaduse § 23 rikkumine ajalehes «Ärileht».» Kuivõrd kiri oli adresseeritud Äripäevale, siis ilmselt pidas ametnik silmas siiski Äripäeva, mitte Ärilehte, mis teadupoolest ilmub omaette kaubamärgina Eesti Päevalehe vahel korra nädalas.

Nagu selgub ettekirjutusest, osutub Äripäev seaduserikkujaks, kuna aeg-ajalt ilmuvad meie ajalehes võõrkeelsed reklaamtekstid. Keeleseaduse 23. paragrahv ütleb: «Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadeanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel.»

18. paragrahv ütleb, et võõrkeele kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalane suhtlemine toimub vabariigi valitsuse kehtestatud korras. Seda korda ei ole aga veel kehtestatud. Kui korda pole kehtestatud, siis järelikult vist ei tohi. Sellise järelduse võib vähemalt teha keeleinspektsioonist saabunud kirja põhjal.

Kui keeleinspektsioon tõlgendab keeleseaduse para-grahvi nii, et avalikud sildid, viidad, kuulutused jms on ka ajalehes ostetud reklaamipind, siis ei tohiks ju ühtegi muukeelset reklaamkuulutust Eesti ajalehtedes ilmuda!

Äripäev elaks selle rahulikult üle, aga näiteks Molodjozh Estoniil või The Baltic Independentil löödaks majanduslikult jalad alt. Lõpptulemusena jääksid Eestisse vaid riigikeelsed väljaanded. See ei saa ju ometi olla keeleseaduse eesmärk!? Seetõttu arvan, et Äripäev ei riku seadust, küll aga on asjad paigast ära keeleinspektsioonis tööülesannete prioriteetsuse määramisel.