Pavelsoni sõnul vajab Kohila paberitehas krediiti, et monteerida kokku ja panna tööle paberimasin, mis seiskus kolm aastat tagasi ettevõtte majanduslike raskuste tõttu.
«Paberimasina käivitamiseks ja käibekapitaliks on meil vaja kokku kuus miljonit krooni, sellest viis miljonit soostus meile laenama Eesti Ühispank,» rääkis Pavelson. Ta märkis, et on pangale eriti tänulik, kuna krediidi saamise palvega on Kohila paberivabrik käinud mitme Eesti kommertspanga juhtkonna jutul, kuid laenupalve on seni tagasi lükatud.
Pavelsoni sõnul peaks järgmise aasta veebruaris olema paberimasin töökorras ja ilmselt juba märtsis hakatakse sellega tootma kvaliteetset valget paberit.
Ühes varasemas usutluses on Kohila paberivabriku arendusdirektor öelnud, et järgmise aasta alguses on viimane aeg mõelda paberimasina käivitamisele. Paberi hinna tõus jätkub ja spetsialistid ennustavad, et hind tõuseb veel kuni 2000. aastani.
Praegu põhiliselt vihikuid ja kaustikuid ning tapeeti tootva 150 töötajaga Kohila paberivabriku selle aasta käibeks kavandab Pavelson 36--37 miljonit krooni.
Eelmisel aastal oli ettevõtte käive üle 21 miljoni krooni ja 1993. aastal seitse miljonit krooni.
Kohila paberimasina võimsuseks hinnatakse kuni 10 000 tonni paberit aastas.
Kohilas tootma hakatava paberiga analoogse paberi tonni hind on maailmaturul veidi alla 1000 dollari (11 000 krooni).
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.