Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ime oleks võimalik

    Äripäev peab oma kohuseks aeg-ajalt üle korrata, et Eesti majanduse kiire arengu kõige olulisem eeldus on ulatuslikud välisinvesteeringud. Selle põhjus on lihtne tõsiasi, et praegu Eestis ringleva kapitali hulk on arenenud riikidega võrreldes naeruväärselt väike ning oleks naiivne arvata, et see hakkaks lähemal ajal ulatusliku ekspordi tagajärjel kasvama. Moodsa majanduse ajaloos on edukad olnud ainult need riigid, mis on ühel või teisel viisil suutnud ligi meelitada investeeringuid väljastpoolt.
    Täna peetakse meie investeeringukliimat Ida-Euroopa kontekstis suhteliselt soodsaks. Meie majandusse investeeritud 471 miljonit dollarit oleks justkui suur raha. Samas leiab välisinvesteeringute agentuuri peadirektor Ülo Sakkeus, et ainuüksi tänapäevase tselluloositehase rajamine vajaks 600 miljonit dollarit.
    Samas suurusjärgus võiks maksma minna ka Tallinna Sadama rekonstrueerimine või mõni ulatuslikum projekt. Siinkohal tasuks ka silmas pidada, et näiteks 19 miljoni elanikuga Malaisia majandusse investeeriti möödunud aastal samapalju kui Ida-Euroopasse ja endisesse N Liitu kokku!
    Kui näiteks täna paiskaks mõni investor Eestisse pool miljardit dollarit suurprojekti käivitamiseks, siis oleks see elustav süst sadadele kohalikele firmadele, mis avalduks juba mõne kuu jooksul. Kui niisuguseid projekte oleks kümme, saaksime juba rääkida tõelisest majandusimest. Äripäeva arvates pole selline võimalus sugugi utoopiline.
    Eelkirjapandu taustal on äärmiselt imelik kuulda, kuidas mõne suurettevõtte erastamisel teatatakse uhkusega, et konkursi lõppvooru on pääsenud ainult Eesti kapital või mõni tähtis käitis sai endale kodumaise omaniku. Samast seeriast on ka pisarate valamine selle üle, et ei ole enam kohta, kus saaks oma autot tankida Eesti bensiiniga. Mõistagi pole niisuguse ideoloogia kultiveerimine juhuslik.
    Ainuke grupp, kelle huvides on väliskapitali sissetungimise takistamine (loe: Eesti majandusarengu pidurdamine) on viimastel aastatel kiiresti rikastunud kodumaise ärieliidi tipp, kes tugevate konkurentide puudumise tõttu realiseerib üha kasvavaid ambitsioone. Mõistagi ei meeldi talle väliskapitali sissetung, mis oluliselt kärbiks tegutsemisvõimalusi. Nii võetaksegi kitsa grupihuvi õigustamiseks appi rahvusliku retoorika lööklause: «Eestlane olgu peremees omal maal.» Paraku pole moodsas majandusruumis sellele väitele muud põhjendust kui väikesearvulise oligarhia kartus oma võimu ja rikkust kaotada. Ülo Sakkeuse sõnul on analoogilist tendentsi täheldatud kõigis postsotsialistlikes riikides.
    Väliskapitali ligitõmbamine on riigi majanduspoliitika tähtsaim prioriteet. Just poliitikute asi on teha Eesti atraktiivseks investoritele kogu maailmas. Selleks oleks vaja pidevaid reklaamikampaaniaid lääne pressis ning potentsiaalsete investorite aktiivset otsimist. Selleks on loodud ka välisinvesteeringute agentuur, millele on järgmise aasta riigieelarves eraldatud 1,6 miljonit krooni. Seda on naeruväärselt vähe. Juba näiteks ajalehe Äripäev väljaandmiseks ühes kuus tehtavad kulud on sellest suuremad.
    Äripäev ootab valitsuselt konkreetset ja selget tegevuskava välisinvesteeringute soodustamiseks. Praegune olukord on rahuldavast kaugel.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.