Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandaalne pisipank hääbub

    «Laene on üleval paar miljonit,» ütleb Bessedin, kes asus likvideerimist juhatama Põhja-Eesti Panga filiaalijuhataja kohalt. Krediidiasutuste seadusele viidates ei taha ta rääkida rahast enne audiitorkontrolli tulemusi, mis selguvad järgmise aasta alguses. Nowe panga peakontori ruumid Tallinnas Toompuiesteel on allrenditud aktsiaseltsile Finantseerimisgrupi H&N. Bessedin koos abilistega kasutab paari tuba ja teeb oma tööd kitsukese laua taga.
    Nowe panga suuruse pisipanga kadumine ei oleks tähelepanuväärne, kui pangaga poleks seotud mitmed skandaalsed juhtumid. Kolm panga juhtivtöötajat astusid eelmisel aastal kohtu ette süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises. Teiseks seostasid Läti ametivõimud selle aasta alguses Nowe panka illegaalse naftaäriga seotud rahapesus.
    Enamik Nowe panga kliente olid Eestis tegutsevad Vene ettevõtted, kuid klientideks olid ka Soome, Rootsi ja ?veitsi firmad. 80% panga tulust tõusis mitte kliente, vaid teisi panku teenindades. Teiste pankade kaudu konverteeriti valuutat ja tehti arveldusi Venemaa pankadega. «Põhiosa sissetulekust tuli idast,» ütleb Aleksander Bessedin.
    «Nowe pank tegeles operatsioonidega, mis rikuvad häid pangandustavasid,» kinnitab Eesti Panga nõukogu esimees Uno Mereste, põhjendades pangalt tegevuslitsentsi äravõtmist mais. Ta ei soovi aga täpsustada, mida ta heade pangandustavade eiramise all silmas peab.
    Panga juhatuse esimehele Dmitri Ilju?inile, kommertsosakonna juhatajale Tiit Harjule ja viimase asetäitjale Alik Karajevile pandi süüks kokku 15 miljoni krooni kadumine. Väidetavalt omastasid nad eelneval kokkuleppel 1993. aasta septembris 13,4 miljonit krooni Igor Turunovi poolt panka lühiajaliselt deponeeritud rahast, Veiko Ti?leri deponeeritud 325 000 krooni ja 1,3 miljonit krooni ASi Himalaya raha. Himalayat kohtuasjas esindava vandeadvokaadi Viktor Kaasiku sõnul on Turunov ja Ti?ler oma haginõuetest loobunud.
    Karajevi kaitsja, vandeadvokaat Aivar Raudsik tunnistab, et Karajevi kätte andis Himalaya esindaja küll 1,3 miljonit krooni sularaha, et panna see kuuks ajaks 15protsendilist kasumit teenima, kuid Karajev pole sellest sentigi omistanud. Himalaya 1,3 miljonit krooni laenati samal päeval edasi Indrek Samusenkole, kes jahib saamata jäänud miljoneid Nigeerias.
    «Karajevit süüdistatakse selliste toimingute toimepanemises, mis ei kuulu tema ametiülesannete hulka,» õigustab Raudsik kaitsealust. Tagantjärele on ilmnenud, et Nowe pangas puudusid tööjuhendid ja tööülesanded olid täpselt määratlemata.
    Pärast Nowe pangast lahkumist, või õigemini, tööpostil vahistamist 1994. aasta alguses katkes kõigi kolme pankurikarjäär. Alik Karajev töötab nüüd ühes ilutulestikke korraldavas ja pürotehnikat müüvas firmas. Tiit Harju oli enne hukkumist sel suvel autoavariis müügijuht ehitusfirmas. Varem Tallinna linnavalitsuses ja rahvakontrollikomitees töötanud Dmitri Ilju?inist on saanud ASi Marlekor finantsjuht.
    «Tagantjärele ei suuda enam keegi öelda, miks Nowe pangal nii läks. Olen selle asutusega kõik sidemed katki raiunud. Ma isegi ei mõtle enam sellele,» kajab Ilju?ini hääles tüdimusenoot.
    «Kui need skandaalimaigulised lood eriti värvikalt kellegi huvides välja käidi, hakkasid kliendid pangast raha välja võtma ja panga maine muutus,» lausub Aleksander Bessedin. Praegu ringleb erineva astme kohtutes kolm Nowe panga kohtuasja. Panga vastu suunatud võlanõuetest on likvideerimiskomisjoni esindava vandeadvokaadi Leon Glikmani sõnul jäänud kohtulikule arutelule vaid Himalaya 4,4 miljoni kroonine nõue. «Minu kaudu on arutatud nelja nõuet. Mängus olid suured summad, ca 40 miljoni krooni väärtuses, aga juhtumid lõppesid sellega, et hagid võeti tagasi,» lisab Glikman.
    Nowe panga üks asutajaid oli 1992. aastal Rootsi naftakontsern TESS Ab, kes sai miljoni USA dollari vastu 45% panga aktsiaid. Panga taha koondus ka 14--15 vähetuntud, peamiselt Eestis elavatele vene ärimeestele kuuluvat firmat.
    Selle aasta alguses lahkus Nowe pangast osa omanikke ja asendus teistega. Uue omanikeringi moodustasid AS Konsalt, AS Flinkor, AS Indra, AS Sota, AS MMV, AS TCA Tehnika ja TÜ Flamingo. Kõik nad on Eestis registreeritud firmad. TESS Ab oli omanike hulgast välja astunud 1994. aastal, juba enne lätlaste naftaskandaali.
    Tänavu veebruaris kirjutas Läti päevaleht Diena, et Lätis ja Rootsis hulga vahistamisi põhjustanud naftasaaduste salakaubaveoga on seotud ka Nowe pank. TESS Ab oli asutanud Lätis naftakompaniid TESS Petroleum, TESS Ab Läti ning BRIH, mis Läti politsei andmetel tegelesid naftasaaduste salakaubaveoga.
    Läti uurijate versiooni kohaselt liikusid Nowe panga kaudu naftasaaduste salakaubaveost laekunud 28 miljonit USA dollarit.
    Nowe panga juhatuse esimees Irina Kropova vastas süüdistustele, et kuna Läti naftakompaniidel ei olnud Nowe pangas arveid, ei saanud firmad ka pangas raha konverteerida ega sinna oma kasumit paigutada. Nowe panga bilansimahu kasvu 67 miljonilt 290 miljoni kroonini 1994. aastal põhjustasid Kropova sõnul tehingud välismaiste väärtpaberitega.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski kinnitas tookord, et pangainspektsiooni andmed Nowe panga bilansimahu kasvu osas ei seostu Läti ajakirjanduses pakutud versiooniga.
    Aleksander Bessedini sõnul peab panga likvideerimine vastavalt krediidiasutuse seadusele lõppema aasta pä-rast likvideerimisprotsessi alustamist, seega järgmisel juunil. «Kompenseerime kõik õigustatud nõuded ja kui aktsiakapitalist midagi järele jääb, jaotatakse see proportsionaalselt aktsionäride osaluse järgi,» ütleb Bessedin.
    8. augustiks, mil täitus võlanõuete esitamise tähtaeg, olid kreeditoride õigustatud nõuded enamuses rahuldatud. «Oleme kogu raha välja jaganud, mingi väike osa ootab hoiustajaid,» lausub Bessedin.
    Nowe panga kohtuasjad Ilju?ini, Karajevi ja Harju kriminaalasi
    - detsember 1993 -- kaitsepolitsei algatas kriminaalasja Tiit Harju, Alik Karajevi ja Dmitri Ilju?ini kohta, keda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises.
    - märts--juuni 1994 -- Harju ja Karajev olid vahi all, Ilju?init hoiti kinni paar päeva. 6. juunil esitati süüdistuskokkuvõte.
    - 15. juuni 1995 -- Tallinna linnakohus otsustas Harjut karistada KrK § 162 (ametialane lohakus) järgi kolmekuulise vabadusekaotusega. Karajev ja Ilju?in mõisteti õigeks.
    - 11. oktoober 1995 -- Tallinna ringkonnakohus arutas Harju kaitsja, vandeadvokaat Tõnu Liiviku esitatud apellatsioonikaebust. Kohtuotsuse vaidlustas ka abiprokurör, kes soovis kolmele süüdistatavale karistust ja süüdimõistmist. Kohus otsustas Karajevi süüdi tunnistada KrK § 161 järgi ja mõista talle üheaastane vabadusekaotus tingimisi. Sama karistus määrati ka Ilju?inile. Karajev ja Ilju?in ei tohi töötada kolme aasta jooksul rahaliste vahendite teenindamisega seotud ametikohal pangaasutustes.
    - november 1995 -- Ilju?ini ja Karajevi kaitsjad on ringkonnakohtu otsuse kohta esitanud kassatsioonikaebuse riigikohtusse.
    - 13. mai 1994 -- Tallinna linnakohus arutas ASi Himalaya tsiviilhagi ASi Nowe Pank vastu 4,4 miljoni krooni nõudes ja Nowe panga vastuhagi lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohus rahuldas panga vastuhagi ja tunnistas Himalaya ja Nowe panga vahel sõlmitud tähtajalise deposiidilepingu kehtetuks.
    - 5. oktoober 1994 -- Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas linnakohtu otsuse ja rahuldas Himalaya apellatsioonikaebuse. Nowe pangalt mõisteti 4,4 miljonit krooni välja Himalaya kasuks.
    - 15. jaanuar 1995 -- riigikohtu tsiviilkolleegium vaatas läbi Nowe panga kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse suhtes. Ringkonnakohtu otsus tühistati protsessiõigusnormide rikkumise tõttu.
    - 31. mai 1995 -- kohtuasja arutas Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi teine koosseis. Jäeti rahuldamata apellatsioonikaebus Tallinna linnakohtu otsuse suhtes.
    - 15. november 1995 -- riigikohtu tsiviilkolleegium jättis Himalaya kaebuse rahuldamata
    - 28. september 1995 -- Nowe pank taotles Tallinna linnakohtus ASi Elt-Kaart pankrotti, kes 1993. a septembris laenas pangalt 20% aastaintressiga miljon krooni. Pank nõudis hilinenult tagasi makstud laenu eest ca- 2,5 miljonit krooni viiviseid ja intresse. Kohus ei kuulutanud pankrotti välja, kuna ELT-Kaardi aktsia- ja käibekapital ületab võlanõude. Viivise üle käib juriidiline vaidlus.
    - oktoober 1995 -- Nowe panga esindaja kaebas otsuse apellatsiooni korras ringkonnakohtusse.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.