21 november 1995

Naised on edukad turismijuhid

Vastab turismifirmade liidu asepresident Daisy Järva

IFWTO liikmed saavad kokku kaks korda aastas. Roomas räägiti turismi olukorrast kogu maailmas, samuti turismialasest koolitusest. Omaette arutlusteema oli, kas naistel on raske turismifirmat luua ning seda ise juhtida.

IFWTO on loonud turismifirmade naisjuhid, organisatsiooni kuuluvad 17 riigi esindajad. Küllaltki suur osa on IFWTOs USA naistel.

Ka sellisele tööstusgigandile nagu USA on vaja turismidollareid, seetõttu organiseerisid ameeriklased kogu maad hõlmava Valge Maja turismikonverentsi. See peaks mõtlemisainet pakkuma ka meie poliitikutele ning omavalitsusjuhtidele.

Turism kui maailma suurim majandusharu on ka suurim töökohtade looja. Käesoleval ajal annab turism rakendust 212 miljonile inimesele. Prognoositakse, et aastal 2005 on turismimajandusega otse või kaudselt seotud juba 338 miljonit inimest. Maailmas luuakse lähima kümne aasta jooksul iga 2,5 sekundi jooksul üks töökoht turismimajanduses.

IFWTO tekkis juba 1950. aastate keskel, selle eesmärk on turismi alal tegutsevate naiste koolitus, nõustamine ja infovahetus. Turismimajanduse töötajatest moodustavad 84% naised, kuid ainult 5% naistest on turismimajanduses juhtivatel kohtadel.

IFWTO-l on oma stipendiumid, aastaauhinnad jne. Naised vajavad, et neid juhendataks ja nõustataks. On selge, et kui naine tahab turismialal töötada, peab ta ka kaks korda rohkem tööd tegema.

Meil oli nõukogude perioodil turismis oma nomenklatuur ja naisel oli oma töökohast väga raske kinni hoida. Ka minu kohal on mitu korda rippunud vallandamisoht.

Eestis, kus omanike ja tegevjuhtide seas on turismimajanduses vaid kolm-neli naist, pole mõtet mingit eraldi liitu tegema hakata. Tuleb lihtsalt teada, mis mujal maailmas toimub ja nendel üritustel tuleb käia.

Need ajad, kus sai rublakursiga mängida ja sel viisil rikkaks saada, on möödas. Nüüd tuleb mängida ideega. Et saada hetkega lausmiljonäriks, peab olema haruldane äriidee.

Kui sa praegu paned firma püsti, olenemata sellest, on see moetööstus või restoran, on see suur saavutus. Silmapaistvad on juba need daamid, kes üldse riskivad ettevõtlusega tegeleda. 40% Eesti ettevõtjatest on EVEA küsitluse põhjal naised.

Vaatamata kõigile kaigastele, mis Eesti turismile on kodaratesse loobitud, on Eesti turismifirmad ja ETFLi juhatus viimastel aastatel suutnud pidada läbirääkimisi poliitikute ja omavalitsustega ning arendanud ideed, et turism on Eestile vajalik ning toob valuutat ja loob töökohti. Kui riigis ei ole maksumaksjaid, mis riik see siis on?

Poliitikud ja valitsused vahetuvad, kuid ettevõtjale pole tähtis see, missugune valitsus on võimul, vaid see, et võimul olev valitsus neid toetaks.

Nii turistide kui ka välisinvesteeringute Eestisse tulekul on kõige olulisem poliitiline stabiilsus ja turvalisus. Sellesse riiki, kus röövitakse, varastatakse ja kus pommid lõhkevad, ei tulda kunagi. Lisaks sellele on meil veel viisatakistus.

Samuti on enneaegne mõte viia Eestis sisse turismimaks. Turist läheb sinna, kus seda maksu ei ole. Pidevalt kasvab turismiturul meie konkurents Soomega. Eriti puudutab see Venemaalt tulevaid turiste.

Praegu on Moskvas Soome ja Rootsi viisat saada tunduvalt kergem kui Eesti oma. Teiseks, Soome teeb kõik selleks, et meelitada Vene inimesi Helsingisse. Kahesajamiljoniline rahvas, kui palju on seal ostuvõimelist seltskonda!

Soomes annab Stockmanni kaubamaja teateid vene keeles, hinnad on vene keeles. Soomes on ju ka ometi keeleseadus. Samuti on seal selliseid tehaseid, kes pakuvad Vene turistidele kaupa rublade eest.

Võitlus Vene turu pärast ei käi mitte ainult Soomega, vaid ka Läti ja Leeduga. Leedu pakub Vene turistidele soodustustega puhkamisvõimalusi kuurortides. Turg paneb kõik paika. Ikka minnakse sinna, kus on odavam ja parem teenus, oluline on teenuse ja hinna vastavus. Eestlane ei ole oma loomult hea teenindaja.

Meil on väga palju konkurente. Suur konkurent on Praha. Ungari teeb väga palju selleks, et turiste ligi meelitada. Albaania, mis on üks Euroopa väiksemaid riike, on moodustanud oma turismiministeeriumi.

Norras on fjordid, Taanis Legoland, Soomes Muumimaa, Lapimaa ja Serena -- meil neid ei ole, meil ei ole üldse võimsaid atraktsioone. Tihti määravad aga vanemate reisiplaani ära just lapsed, seetõttu on oluline mõelda laste meelelahutusele.

Näiteks Taani on väga huvitatud, et valuuta püsiks riigis, seetõttu püütakse Taani peredele pakkuda odavaid puhkamisvõimalusi Taanis. Selleks on loodud terve odavate kämpingute süsteem.

Kui aga näiteks Taani põllumehele maksab riik dotatsiooni, et ta laseks looduse säilitamiseks põllu sööti, siis Eesti trump ongi seni säilinud loodus.

Eestisse tasub tulla tõesti looduse pärast, meil on Lahemaa rahvuspark, Hiiumaa, Saaremaa, Lõuna-Eesti maastik.

Kahtlemata on meil ka sotsialismi perverssusi, nagu Ida-Virumaa. Kindlasti müüme ka oma ajalugu ja arhitektuuri.

Maailmapraktika näitab, et lähinaabrid ei kao kuhugi, küll aga võivad muutuda mahud. Soome on lähedal, ei ole keelebarjääri. Vaevalt, et meie hinnatase Euroopaga liitudes Soomest kõrgemale jõuab. Annaks jumal, et Soome turist käiks ja ostaks.

Mujal maailmas, olgu see siis ?veits, Soome või Saksamaa, on kõrvuti püsima jäänud nii suured turismifirmad, oma ni?is tegutsevad ühemehefirmad kui perefirmad. Kahtlemata hakkavad firmad ühinema. Praegu on turismifirmad formeerumas, iga firma on leidmas või leiab oma ni?i, kus tegutseda ja kust leida oma püsiklientuur. Spetsialiseerutakse kas tuuri operaatoriks, turistide vastuvõtmise või väljasaatmisega tegelevaks firmaks. Võimalus turule jääda on kõigil.

Hetkel kuum