Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ah, las minna!?
On avalik saladus, et Eesti Kindlustuse lepinguportfell sisaldab palju vanu lepinguid, mille haldamine on kallim nende lepingute väärtusest. Eelnevale viitab 1994. aasta bilansi puhastamisel tekkinud 30 miljoni krooni suurune kahjum.
Veidi kummaline on olukord, kus elukindlustuse tehniliste reservide kattevaraks olevad Eesti Kindlustuse Tallinna ja Tartu peahoone pole seni riigile jääva vara nimekirjast välja arvatud. Moodustavad ju need kaks hoonet Eesti Kindlustuse väärtusest sedavõrd suure osa, et asjatundjate hinnangul muudaks nende kadumine Eesti Kindlustuse bilansist ettevõtte väärtuse minimaalseks, sest lisaks varale saab uus omanik ka kohustused.
Eesti Kindlustuse aktsiakapital on täna vaid 280 000 krooni. Kindlustusseltsi uus omanik peab maksma firmasse sisse kümneid miljoneid kroone (nagu loodab Väino Sarnet), saades juriidiliselt enda haldusse vaid 51% aktsiakapitalist. Kuigi ASi Eesti Varakindlustus (mis kuulub 100% Eesti Kindlustusele) aktsiakapital on 20 miljonit krooni, on tütarfirma aktsiad elukindlustuse tehniliste reservide kattevara.
Eesti Kindlustus on lõhkise küna ees, sest elukindlustusega tegeleva kindlustusseltsina peaks ettevõtte aktsiakapital seaduse järgi olema kaks miljonit krooni, raha pole aga kuskilt võtta. Algul planeeris juhatus teha loodavasse ASi Eesti Elukindlustus mitterahalise sissemaksena Valli tänav 4 asuva hoone, aga see osutus võimatuks, kuna hoone on reservide kattevara.