Lõuna-Aafrika kullakaevandused on sattunud kriisi

Sel aastal toodavad Lõuna-Aafrika kullakaevandused kulda alla 530 tonni ehk 60 tonni vähem kui mullu ja 100 tonni vähem kui 1993. aastal. Soodsaim aasta oli viimati 1970, mil riigis toodeti 1000 tonni kulda. Johannesburgi kullaekspert Trevor Pearton kinnitab, et Lõuna-Aafrika rikkalikumad kullasooned on ammendatud. «Loomulikult on kulda veel, kuid see on väga sügaval ning kullasooned ei ole enam nii suured kui varem.»

Kui enne andis Lõuna-Aafrika maailma kullatoodangust 75%, siis praeguseks on tema osakaal langenud 33 protsendile. Maailma suurima kullavaruja, Anglo Americani kullaosakonna juhataja Clem Sunter väidab, et tootmist vähendatakse plaani kohaselt, kuid samal ajal on teada, et Anglo American otsib juba uusi projekte näiteks Lõuna-Ameerikas.

Mäetööstuse olukorda on halvendanud aegunud töömeetodid ja hooletu juhtimisviis, mis pärit veel sellest ajast, kui kullaunts maksis 850 dollarit. Palgad moodustavad kuludest 54%.

Kullaekspert Peartoni prognoosi järgi ei tõuse kullahind üle 400 dollari, kuid rentaabluse seisukohalt oleks see tõus vajalik. Tootmise ajakohastamine oleks firmadele kasulik, kuid hõivele avaldaks see ränka mõju. Kui aasta algul töötas kaevandustes 534 000 töölist, siis nüüd on nende arv langenud alla 400 000.

Maailma suurim kullatootja Free State Consolidated Gold Mines teatas näiteks äsja, et tahab 3450 töökoha kaotamisega viia tootmise jälle kasumisse. Firma tahab vähendada tootmist 26 kaevanduses 40%.

Kõigele vaatamata saab Lõuna-Aafrika kullatootmise abil kuni 30% välisvaluutast. Ja kullatootmine pakub lõuna-aafriklastele endiselt suurt huvi, mis ilmneb kasvõi selles, et kulla noteeringut kajastavad pidevalt kõik olulisemad massiteabevahendid. DPA-KL