Tartus toimunud arutelul, kus osalesid valitsuse, tootjate ja töötlejate esindajad kogu vabariigist, jõuti põhimõttelisele seisukohale, et koja loomine on vajalik.

Lepiti kokku, et 15liikmelisse töögruppi, kes hakkab välja töötama põhikirja, saavad talupidajate keskliit, tootjate keskliit ja ühistegelik liit igaüks kolm mandaati, erialaliidud saavad kokku kolm mandaati. Samuti saavad kokku kolm mandaati põllumajandusteadlased, maaelukomisjon ning valitsus. 11. detsembril esitavad liidud oma kandidaadid nendele kohtadele.

Talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm, kelle seisukohad jäid põllumeeste seas vähemusse, lausus pärast koosolekut, et ta ei usu põllumajanduskoja efektiivsesse toimesse. «Ei tootja ega ühistud saa mõjutada raha liikumist, kuna töötlev tööstus on valdavalt aktsiaseltside käes,» märkis ta.

Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov märkis, et sellise üksuse loomine, kus põllumehed ja suurtöösturid hakkavad koostama ühiseid turu-uuringuid ning neid koos analüüsima, on ennatlik. «Usun, et see pole Eestimaal veel võimalik,» lausus ta. «Kui olukord läheb põllumajanduses veelgi kriitilisemaks, siis võib ta küll tekkida.»

Vastavalt põllumajandussaaduste turu korraldamise seadusele hakkab põllumajandus-kaubanduskoda korraldama ühiseid turu-uuringuid ja -analüüse, mille tulemusi jagatakse kõigile liikmeile. Samuti saab kojast organ, kelle ettepanekutega impordi reguleerimise ja ekspordi toetamise osas peab arvestama valitsus. Esialgselt on valitsus koja tekke planeerinud veebruari.