• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lembitu töötajad kaotasid

    Oma pakkumuse esitasid erastamisagentuurile nii RASi Lembitu töötajate aktsiaselts kui ka AS Lembitu E, kuid mõlema esindajad väitsid, et nende pakkumus lükati tagasi. Ülejäänud kahe pakkuja kohta ei osanud nad midagi öelda. Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tunnistas, et välispakkujat nelja seas ei olnud.
    Ehkki erastamisagentuur müüb 100% RASi Lembitu aktsiatest, on Lembitu väärtuslikum osa tema bilansis olev kinnisvara, neli tootmishoonet (olulisim Viru tänav 11 asuv peamaja) ja laokompleks, ning seda olid arvestanud ka erastamiskonkursil osalenud neli pakkumust.
    Väino Sarnet ütles, et kõik pakkujad nägid oma äriplaanis ette, et Lembitu erastamisel on tegemist kahe projektiga. «Üks on tootmise jätkamine ja teine ka kinnisvaraprojekti arendamine,» lausus Sarnet. «Kõigile on selge, et tootmiseks kõige mõistlikum ruum ei asu kesklinnas.» Seejuures pidas Sarnet silmas Viru tänava hoonet.
    RASi Lembitu peainsener Lembit Tõnstein teatas, et Lembitu hoone Viru tänaval on kuni aastani 2012 välja renditud ASile Sindent.
    Sarnet märkis, et kõikvõimalikud Lembitu lepingud ostab uus omanik kaudselt aktsiatega kaasa.
    «Siin juriidilist probleemi aktsiate müügi puhul ei ole,» teatas Sarnet. Ta lisas samas, et iga ostja jaoks on alati kahtlus, kas ta ikkagi on kõikide kohustuste ja kõigi lepingu järgi saada olevate summadega täpselt kursis.
    Lembitul ei olnud suuri bilansijärgseid võlgnevusi, kuid on selliseid võlgu, mida ettevõte ei ole tähtajaks ära maksnud ja mis on nüüd isegi pankrotiohtlikud.
    «Viimasel hetkel tehtuna oli see küllaltki korralik ostu-müügitehing, muidugi kui sellele 30 päeva jooksul ikka alla kirjutatakse,» ütles Sarnet.
    Sarnet lisas, et parima pakkumuse väljavalimisel sai määravaks ostuhind.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).