Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lembitu töötajad kaotasid
Oma pakkumuse esitasid erastamisagentuurile nii RASi Lembitu töötajate aktsiaselts kui ka AS Lembitu E, kuid mõlema esindajad väitsid, et nende pakkumus lükati tagasi. Ülejäänud kahe pakkuja kohta ei osanud nad midagi öelda. Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tunnistas, et välispakkujat nelja seas ei olnud.
Ehkki erastamisagentuur müüb 100% RASi Lembitu aktsiatest, on Lembitu väärtuslikum osa tema bilansis olev kinnisvara, neli tootmishoonet (olulisim Viru tänav 11 asuv peamaja) ja laokompleks, ning seda olid arvestanud ka erastamiskonkursil osalenud neli pakkumust.
Väino Sarnet ütles, et kõik pakkujad nägid oma äriplaanis ette, et Lembitu erastamisel on tegemist kahe projektiga. «Üks on tootmise jätkamine ja teine ka kinnisvaraprojekti arendamine,» lausus Sarnet. «Kõigile on selge, et tootmiseks kõige mõistlikum ruum ei asu kesklinnas.» Seejuures pidas Sarnet silmas Viru tänava hoonet.
RASi Lembitu peainsener Lembit Tõnstein teatas, et Lembitu hoone Viru tänaval on kuni aastani 2012 välja renditud ASile Sindent.
Sarnet märkis, et kõikvõimalikud Lembitu lepingud ostab uus omanik kaudselt aktsiatega kaasa.
«Siin juriidilist probleemi aktsiate müügi puhul ei ole,» teatas Sarnet. Ta lisas samas, et iga ostja jaoks on alati kahtlus, kas ta ikkagi on kõikide kohustuste ja kõigi lepingu järgi saada olevate summadega täpselt kursis.
Lembitul ei olnud suuri bilansijärgseid võlgnevusi, kuid on selliseid võlgu, mida ettevõte ei ole tähtajaks ära maksnud ja mis on nüüd isegi pankrotiohtlikud.
«Viimasel hetkel tehtuna oli see küllaltki korralik ostu-müügitehing, muidugi kui sellele 30 päeva jooksul ikka alla kirjutatakse,» ütles Sarnet.
Sarnet lisas, et parima pakkumuse väljavalimisel sai määravaks ostuhind.