- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 2250,42%68 062,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,47
- OMX Baltic0,12%319,35
- OMX Riga−0,12%971,58
- OMX Tallinn−0,07%2 230,03
- OMX Vilnius0,21%1 509,47
- S&P 500−0,02%7 805,45
- DOW 30−0,35%51 670,1
- Nasdaq −0,15%27 204,38
- FTSE 100−0,06%10 650,33
- Nikkei 2250,42%68 062,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiina pommib läänelt kõrgtehnoloogiat
Tundub, et kõik maailma suuremad hargfirmad on seadnud oma eesmärgiks tungida Hiina turule. Seetõttu on dünaamiliselt arenevast Hiinast kujunenud maailmamajanduse eesliin.
Selline asjaolu tekitab suurt muret USA valitsusele, kes hoiatab, et Hiina on oma kaubandussuhetes võtnud kasutusele uutmoodi taktika: pakkudes juurdepääsu oma turgudele, soovitakse vastutasuks, et lääne firmad tooksid Hiinase oma kõrgetehnoloogia.
Palju on kaotada just USA suurfirmadel, kelle saavutused kõrgtehnoloogia alal on üldtuntud. Samas moodustas 1995. a näitajate põhjal USA kaubandusdefitsiit Hiinaga ligi 40 mld dollarit. Viis aastat tagasi oli see näitaja ligi neli korda väiksem.
Ehkki USA väliskaubanduse puudujääk Jaapaniga on hetkel isegi suurem, moodustades 66 mld dollarit, märgivad vaatlejad, et kui praegune areng jätkub, möödub Hiina selles suhtes sajandi lõpus ka Jaapanist.
Hiina kujutab endast USA jaoks hetkel isegi suuremat majanduslikku probleemi kui Jaapan. Nii Hongkong, Taiwan kui ka Lõuna-Korea viivad oma tootmise järk-järgult üle Hiinasse. Näiteks Hongkongi mänguasjade, kellade ja rõivatööstus on juba Hiinase peaaegu üle kolinud. Sama strateegiat kasutasid spordijalatsitootjad Nike ja Adidas, kes viisid oma tootmise Taiwanilt Hiinasse. Hiina on kujunemas maailma suurimaks tootmisbaasiks ka CD-pleierite, mobiiltelefonide ja personaalarvutite vallas.
Eriti valulikult on Hiina uuele agressiivsele tehnoloogiapoliitikale reageerinud USA valitsus. «Me ei saa lubada, et korduks 40 aasta tagune Jaapani juhtum, mille tulemusena jäid Jaapani enda turud muudele riikidele suletuks ja Jaapan ise sai täieliku juurdepääsu teistele turgudele,» hoiatas üks kõrge USA valitsusametnik.
Maailma juhtivad autotootjad, nende seas Ford, General Motors, Chrysler, Mer-cedes-Benz, püüavad juba ammu kinnistada end suurel Hiina turul. Lubades juurdepääsu oma turule, sunnib Peking neid parima pakkumuse otsingul omavahel võistlema.
Ford ja GM võistlevad Hiinas 2 mld dollari suuruse projekti pärast toota mahtuniversaale Shanghais. Vastutasuks nõuavad hiinlased, et USA firmad investeeriksid kohalikku autoosade tööstusse.
Hiljuti sõlmis USA lennukitööstuse lipulaev Boeing hiinlastega lepingu, mille kohaselt uhiuue lennukimudeli Boeing 737 kütusesüsteemist pool ehitatakse ühes Hiina sõjaväetehases. Seega on Hiina saanud oma käsutusse Boeingu tootearendussüsteemid ja oskustöö.
Boeing ise kinnitab, et lepingut Hiinaga oli vaja, püsimaks konkurentsis Euroopa turuliidriga Airbus. USA majanduse vaatlejad aga kinnitavad, et nüüd on maailmas olemas kaks Boeingut: üks Seattle'is USAs ja teine Hiinas. Endast väljas on ka USA lennukitööstuse mõjuvõimsad ametiühingud, kelle liikmetest töötab Boeingus 32 000 inimest aastapalgaga 40 000 dollarit ja rohkem.
Need on ainult mõned näited selle kohta, kuidas Hiina nõuab endale juurdepääsu maailma juhtivate suurfirmade tehnoloogiale ja teadmistele. Lõppkokkuvõttes kujuneb välja, et võideldes Hiina turu pärast, annavad maailma edukaimad firmad hiinlastele üle nii oma tehnoloogilised saavutused kui ka koolituse.
Hetkel kuum
USA on maailma suuremaid tehnoloogia eksportööre: 1993. aastal müüs USA tööstusuuringute vallas patente, toote- ja tehnoloogialitsentse ja tootearendusinformatsiooni 18 mld dollari eest. Samas ostsid USA firmad analoogset informatsiooni välismaalt ainult 4 mld dollari eest.
Näiteks Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia müüvad ja ostavad tehnoloogiat võrdses mahus. Seejuures on USAs tehnoloogiaekspordi kasv tunduvalt ületanud importi: veel 1986. aastal moodustas tehnoloogia müük praegusest tasemest 10 korda vähem, 8 mld dollarit.
Oma tegevusega on Hiina sageli ise halvendanud olukorda. Näiteks tekstiilikaubanduses on tavaline, et Hiinas valmistatud rõivaid kannavad silti «Tehtud Hongkongis», mille abil nad pääsevad segamatult USA turule. Ka Hiina tegevus kommertspiraatluse tõkestamisel on seni jäänud hambutuks.
USA rahvusvahelise kaubanduse spetsialistid väidavad, et Hiina praegust kaubanduspoliitikat saab mõjutada ainult, takistades Hiina liikmeksastumist maailma kaubandusorganisatsiooni WTO. USA saab teha korrektiive ka praeguse USA-Hiina enamsoodustuspoliitikas.
USA valitsus kinnitab, et Hiina võetaks WTO liikmeks ainult siis, kui nad kohustuvad järgima rahvusvahelisi äritegevuse reegleid. USA tootjate liidu esimehe Dana Meadi sõnul peab USA garanteerima, et Hiina ei kasutaks ainult WTO eeliseid, vaid täidaks ka globaalseid mängureegleid.»
Ajakirjast Business Week refereerinud
TOOMAS HÕBEMÄGI
Hetkel kuum
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele