Kolmemiljardise käibega ETK plaanib reformida oma finantssüsteemi

Reformi esimeste sammudena nähakse ette säästukassade süsteemi laiendamist ja riigikassa põhimõttel töötava ühisarve loomist. Lisaks kaubandusele teeb ETK panuse leiva- ja mööblitööstusele.

«On selge, et finantsasutuse peale praegu mõeldakse ja see on üks punkt, mida tuleviku strateegia väljatöötamisel kindlasti käsitleme,» kinnitas ETK juhatuse esimees Uno Koppelmaa. «Kuna ka väikepangad on liitunud, on tegelikult Eestis vabaks jäänud üks turuni??, mida toetab ka meie senised kogemused väikestest säästukassadest. Meil on ka ühistute juures kogemus, kus ühistute vastu on maakondades usaldus ja säästukassadesse on laekunud sääste. Sellel võib olla perspektiivi.»

Koppelmaa lisas, et oma juhitavuselt ja ülesehituselt on ETK demokraatlik, riigi või kohaliku omavalitsuse sarnane süsteem.

Kolme miljardi kroonise aastakäibe juures oli ETK aastakasum vaid paar miljonit krooni.

«See on meie süsteemi kohta muidugi suhteliselt väike number, kuid seda on tabanud kõik need raskused, mis on iseloomulikud kogu Eestile,» rääkis ETK peadirektor Jüri Miks. «Meie strateegia näeb ette, et me osa oma ettevõtteid müüme ja kapitali reinvesteerime. Põhiliselt kasutame seda oma põhitegevuses ehk kaubanduses -- nii jae-, hulgi- kui kaubandusega seotud tootmises.»

Riigikassa taolise ühise arve loomine aitab Miksi sõnul ETK teenida või kokku hoida mitmeid kümneid miljoneid kroone.

«Kindlasti tuleb mõelda finantside efektiivsema kasutamise üle ja tõenäoliselt hakkame vastavaid konkursse korraldama,» lisas Uno Koppelmaa.

Lisaks Eesti suuremate pankade teenustele kaalub ETK Koppelmaa sõnul ka oma võimalusi.

Kolmeteistkümnes majandusvaldkonnas tegutseva ETK süsteem hõlmab ligi veerandi Eesti jaekaubandusest, peaaegu veerandi hulgikaubandusest ja kaks protsenti tööstusest.