Lühiuudised välismaalt
Merita pank usub Soome majandusliku kasvu kiirenemisse alles aasta lõpus.
Aasta alguse aeglase kasvu tõttu tegi pank ettepaneku makse vähendada. Panga prognoosi kohaselt peaks inflatsioon püsima madalal nii sel kui ka järgmisel aastal.
Seevastu väheneb tööpuudus ilmselt oodatust aeglasemalt. Järgmisel aastal peaks tööpuuduse tase Soomes ulatuma 15 protsendini.
Kuna inflatsioon ei ohusta Soome majandust, võivad lühiajalised intressid panga hinnangul aasta alguses veelgi langeda.
Merita ökonomistid hindavad aasta majanduslikku kasvu 3%.
Merita hinnangul liidetakse Soome mark ERMiga veel käesoleva 1996. aasta jooksul. STT-ETA
Venemaa keskpanga presidendi Sergei Dubinini sõnul võeti tegevuslitsents 1995. a ära ca 12 protsendil Venemaa kommertspankadel, kuigi pangajuhi väitel oli seadusi rikutud 80% keskpanga kontrollitud pangas.
Dubinin ütles, et tegevuslitsents võeti ära 315 pangalt ning 96 pangaga seonduv on menetluses. Ühtaegu piiras keskpank operatsioone 423 pangas ja viis ajutise juhtimise sisse viies.
Venemaal on üldse 2500 kommertspanka, kuid vaid vähesed vastavad neist lääne standarditele.
Dubinini sõnul juurutatakse Venemaal alates 1. märtsist uued pangandusreeglid, mis peavad aitama ohjeldada panganduses valitsevat kaost.
Peaminister T?ernomõrdin on omalt poolt püüdnud kiirendada pankrotiseaduste vastuvõtmist Vene riigiduumas. REUTER-ETA
Läti valitsuse teraviljaamet teatas, et riigil jätkub nisu eeloleva kahe kuu vajaduste rahuldamiseks ning rukkivarudest jätkub kuni aprilli alguseni.
See avaldus tehti 10. jaanuaril toimunud teraviljaameti koosolekul.
Nimetatud ametkond on mures olukorra pärast ning kutsus litsentsi saanud kompaniisid üles kiirustama teravilja imporditehingute sõlmimisega.
10. jaanuarini olid sellise litsentsi saanud viis kompaniid, kuid seni on imporditud vaid 4400 tonni teravilja. See moodustab ühe viiendiku sellest kogusest, mida nimetatud kompaniid tohivad Lätisse importida. LETA-ETA
Tarbijahinnad Lätis suurenesid eelmise aasta detsembris novembriga võrrelduna 1,7 protsenti ning 1994. aasta detsembriga võrreldes oli inflatsioon Lätis 23,1 protsenti.
1995. aastal tõusid kõige rohkem kulutused kultuurile ja haridusele, peaaegu 40 protsenti, ning rohkem kui kolmandiku võrra suurenesid elukondlikud väljaminekud ning kulutused tervisele.
Leedu statistikaameti hinnangul tõusid tarbijahinnad riigis 1995. aasta detsembris novembriga võrreldes 2,7 protsenti ning 1994. aasta detsembriga võrrelduna 35,7 protsenti.
Üldse kallinesid toiduained Leedus eelmisel aastal 40,8 protsenti. Veelgi rohkem, 41 protsendi võrra, kallinesid lõppenud aastal kommunaalteenused -- nii palju kerkis elektri- ja soojusenergia hind. LETA-ELTA-ETA
Saksamaa tarbijahinnad tõusid 1995. aasta detsembris 1994. aasta detsembriga võrreldes 1,8 protsenti, teatas neljapäeval Saksamaa föderaalne statistikaamet.
Samas kallinesid hinnad novembrikuuga võrreldes 0,3 protsenti. Suhteliselt suurele hinnatõusule detsembris aitas kaasa hooajakaupade 1,6protsendiline hinnatõus novembriga võrreldes ning aastainflatsiooni mõjutas üüride 3,6protsendiline kallinemine kogu aasta lõikes. REUTER-ETA