31. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Rahaliit vaid koos Prantsus- ja Saksamaaga

Teisipäeval oma majanduse stimuleerimise kavad avalikustanud Prantsusmaa ja Saksamaa rõhutasid Eu roopa rahaliidu ajakavast kinnipidamise tähtsust. Mõlemad möönsid, et majanduse kasvutempo on viimasel ajal murettekitavalt langenud ning tööpuuduse kasv võib mõlema riigi eelarvedefitsiiti suurendada. Kuna ilma Prantsusmaa ja Saksamaata ei ole Euroopa majandus- ja rahaliit mõeldav, lubasid mõlemad riigid teha kõik Maastrichti lepingu tingimuste täitmiseks.

Nagu teada, on Saksamaa majanduskasv pidurdunud ning aeglustub valitsuse prognoosi kohaselt aasta jooksul veelgi. 1996. aastal planeeritakse 1,5protsendilist sisemajanduse kogutoodangu kasvu eelmise aasta 1,9% asemel. 1997. võib see tõusta 2,5 protsendini ning sel juhul tekkiv 0,5protsendiline varu viiks eelarvedefitsiidi täpselt lubatud kolme protsendi tasemele. Üldise tööpuuduse tasemeks planeeritakse 1996. a 10%, kusjuures Lääne-Saksamaal tõuseks see praeguselt 8,3 protsendilt 8,5--9 ja Ida-Saksamaal 14--15,5 protsendini. Riigi väljavaated täita rahaliiduga ühinemise tingimused järgmisel, ühisraha jaoks määrava tähtsusega aastal, sõltuvad valitsuse jõupingutustest majanduskasvu stimuleerimisel ning uute töökohtade loomisel.

Reuteri poolt majandusteadlaste hulgas korraldatud arvamusküsitluse andmetel peaks Prantsuse majanduskasv teisel poolaastal hoogustuma, jäädes siiski ebapiisavaks Maastrichti lepingus sätestatud tingimuste täitmiseks. Prognooside kohaselt riigivõlg alaneb, moodustades 1997. a 3,5% sisemajanduse kogutoodangust (käesoleval aastal 4,5% ning 1995. a 5,2% SKTst). Tööpuuduse tase jääb endiselt kõrgeks -- 11,8% 1996. a ja 11,5% 1997. a.

Prantsusmaa alandas elanikkonna hoiuste intressimäärasid sisemaise tarbimise elavdamiseks ning Saksamaa teatas maksude alandamisest ning väikeettevõtluse tarvis kavandatavatest soodustustest. Prantsuse rahandusminister Jean Arthuis lubas rakendada täiendavaid meetmeid investeeringute suurendamiseks ettevõtlusesse, laenuvõtmise elavdamiseks ning elamuehituse hoogustamiseks.

Saksamaa rahandusministri Theo Waigeli sõnul on Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse stimuleerimise abinõudes üksmeele saavutanud, kuid kavatsevad jõuda eesmärgile erinevaid teid mööda, kuna tingimused kummaski riigis on erinevad.

Eelmisel nädalal avaldasid mitmed ühisraha varasemad toetajad kahtlust rahaliidu ajakava reaalsuse üle. Kõhklejate hulgas olid Euroopa komisjoni president ja Maastrichti lepingu väljakuulutaja Jacques Delors, Hispaania välisminister Carlos Westendorp ning Euroopa rahasüsteemi alusepanija ja Prantsusmaa ekspeaminister Valéry Giscard d'Estaing. Viimase ettepanek võtta rahaliidu kriteeriumide tõlgendamisel arvesse Euroopa majanduse aeglustumist, vallandas tõelise sõnasõja.

Euroopa komisjoni president Jacques Santer on asunud ühisraha kriitikute vastu otsustavale vasturünnakule. Tema idee on Euroopa ühisjõupingutus tööpuuduskriisi lahendamiseks ilma eelarvedistsipliinist loobumata.

Santer on veendunud, et Euroopa riigid suudavad tähtajast kinni pidada, mööndes samas, et ilma Prantsusmaa ja Saksamaata on rahaliit mõeldamatu. Ka Euroopa Liidu välisministrid kutsusid üles ühisraha plaanist kinni pidama. Elanikkonna hulgas tehtud arvamusküsitluse tulemusel pooldab ühisraha kasutuselevõtmist 47% ELi kodanikest, sealhulgas ainult 34% sakslastest, kelle toetus ühisrahale on määrava tähtsusega. See näitaja ei ole 1992. a võrreldes oluliselt muutunud. 52% ELi kodanikest on veendunud, et euro ei tee midagi tööpuuduse leevendamiseks. Vaid 37% usub, et selle tagajärjel majanduskasv kiireneb.

Ükskõik kui osavalt poliitikud ka ei väljenduks, määravaks saab siiski avalik arvamus. FT-REUTER-BNS-ECONOMIST

Jaga lugu:
Hetkel kuum