Ettevõtte tulumaksu kaotamine tekitab pingeid
Nii peaminister Tiit Vähi kui rahandusminister Mart Opmann kritiseerisid reformistide esitatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette ettevõtete poolt reinvesteeritud tulude vabastamise tulumaksust.
Majandusminister Andres Lipstok märkis, et tema toetab seaduseelnõu. «Töö eelnõuga peab kindlasti jätkuma ja me kavatseme koonderakonnaga küsimust arutada,» lisas ta.
Kõneluste pidamist toetab ka riigikogu koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann, kes ütles, et eelnõu ei tohiks kõrvale lükata. Esmaspäeval hakatakse tema sõnul arutama, milliseid muudatusi koonderakonna fraktsioon sooviks. «Eelnõu ei tohiks olla kasulik mitte üksnes ettevõtjatele, vaid ka kogu ühiskonnale,» sõnas Siimann midagi lähemalt täpsustamata.
Heiki Kranichi sõnul ei ole rahandusministeeriumist temani jõudnud veel mingeid konkreetseid muudatusettepanekuid. «Olemas on vaid kaubandus-tööstuskoja tehnilist laadi parandused,» märkis ta. «Ettevõtete tulumaksu kaotamise mõtet teadis rahandusministeerium aga juba 1993. aastal, kui töötati välja praegust tulumaksuseadust,» vastas Kranich küsimusele, kas rahandusministeerium oli tema eelnõu valmimisest ja seal sisalduvast varem teadlik.
IMFi finantsnõunik Thomas Hart on oma 30. jaanuaril rahandusministeeriumile saadetud kommentaaris öelnud, et eelnõu järgi langeb maksustamise põhikoormus üksikisikule. Kuna maksustatakse inimeste palgatulusid ja sääste, siis väheneb ka huvi säästmise vastu. Eelnõu teeb Harti arvates kergeks intresside maksustamisest kõrvalehoidmise või nende näitamise summadena, mis maksustamisele ei kuulu.
Firmad hakkavad eelistama laenukapitali omakapitalile, kuna maksumäärad dividendide ja intresside puhul on erinevad. Eestit võidakse Harti sõnul hakata pidama maksuparadiisilaadseks maaks, mis võib tekitada raskusi Euroopa Liitu pääsemisel. Hart näeb ka raskusi välisinvesteeringute ja -laenude saamisel.
Susan Himesi USA rahandusministeeriumist märgib, et ettevõtte tulumaksu täielik kaotamine on drastiline ja mittevajalik samm, sest Eesti tulumaksu määr on niigi väga madal ja teiste riikidega igati konkurentsivõimeline. Välisettevõtjad peaksid eelnõu jõustumise järel oma Eestist teenitud tulude pealt maksma tulumaksu välismaal. Seega rändaksid Eesti maksutulud välisriikide eelarvetesse, kirjutab Himes.