Külm sunnib sadamaid sulgema

Selle aasta riigieelarves oli Pärnu sadama jäämurdmistöödele eraldatud 2,7 miljonit krooni. Ligi kaks miljonit sellest kasutas jaanuari jooksul veeteede amet jäämurdja rendi maksmiseks Muuga sadamale.

Palmeti sõnutsi külastas jaanuaris Pärnu sadamat vaid 14 laeva. Tema hinnangul on seda liiga vähe, arvestades ligi kahe miljoni krooniseid kulutusi. Algsete plaanide kohaselt pidi sadamat talve jooksul külastama sada laeva, seega 30 laeva kuus. Tänasest alates hakkab Karu töötama Muuga sadamas.

Kunda sadama ekspordidirektori Aarne Saare sõnutsi võib ilma külmenemisel ka Kunda sadamat ohustada sadama sulgemine, praegu siiski veel laevad liiguvad. Jaanuaris külastas Kunda sadamat 17 laeva. Kuivõrd jääolud kuuluvad erakorraliste tingimuste hulka, siis lepingu mitte täitmisega ei kaasne midagi peale selle, et raha jääb saamata ja suvel tuleb rohkem tööd teha, lausus Saar.

Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnutsi loodetakse sadam pärast jääolude paranemist kohe avada, seni püütakse leida selleks täiendavaid rahalisi vahendeid. Sadam peaks avatama hiljemalt kuu aja pärast, vastasel juhul võib see eksportööridele suuri tagasilööke anda, lausus Volkov.

Vajalike täiendavate rahaliste vahendite suurust ei osanud Volkov nimetada. «See sõltub summast, millega oleks võimalik omandada jäälõhkuja,» lausus ta.

Praegu maksab Pärnu sadam Volkovi ütluse kohaselt küllalt suurt raha jäämurdja Karu kütuse eest. Samas on Pärnu eksportööride liidu juhatuse esimees Rein Adams öelnud, et Karu kütusekulu üritatakse jätta suuremas osas eksportööride või nende äripartnerite kanda.

Teede- ja sideministeeriumi määruse järgi peab riik kindlustama saabuvatele laevadele navigatsiooni. «Riigil ei tasu seda tegelikult teha, sest kulud on suured, tulu väike,» rääkis Volkov, «samas toetaks riik veeteede lahtihoidmisega kodumaist eksporti.»

Volkov märkis, et suveks määratletakse riigi osa selles küsimuses.