- OMX Baltic−0,14%298,64
- OMX Riga0,21%893,79
- OMX Tallinn−0,34%2 051
- OMX Vilnius0,05%1 203,93
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,12%8 864,6
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,62
- OMX Baltic−0,14%298,64
- OMX Riga0,21%893,79
- OMX Tallinn−0,34%2 051
- OMX Vilnius0,05%1 203,93
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,12%8 864,6
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa valitsus annab kergekäelisi lubadusi
Vene kaevurite ametiühingu liikmed peatasid streigi pärast kompromissi saavutamist Venemaa valitsusega, kes 16. juuni presidendivalimiste eel on sattunud paljude sotsiaalsete gruppide surve alla.
Reedel kirjutas peaminister Viktor T?ernomõrdin alla kohustusele eraldada söetööstusele 1996. a eelarvest 10,4 triljonit rubla (2,2 miljardit USA dollarit). Millistest vahenditest need summad leitakse, ei ole esialgu teada. Kui valitsus oma lubadusest kinni ei pea, ähvardavad ametiühingud 1. märtsil uuesti üldstreiki alustada.
Raha eraldamisest teatas president Jeltsin nädal aega tagasi, kutsudes esile lääne majandusteadlaste protesti. Viimaste sõnul ajaksid kaevuritele antud lubadus ning teised kergekäeliselt võetud rahalised kohustused riigi 1996. a eelarve lõhki. Äsja USAst naasenud T?ernomõrdini sõnul on aga rahandusministeerium juba alustanud eelmisel nädalal esialgse lahendusena kaevuritele pakutud 600 miljardi rubla (130 miljonit USA dollarit) väljamaksmist.
Kaevurite ametiühingu Rosugleprof andmetel on 95% kaevuritest taas tööd alustanud. Kokku osales Venemaa söetööstuse 750 000 kaevurist streigis 80%. Venemaa kaevuritega samal ajal streikisid mäetöölised Ukrainas ja Rumeenias.
Teiste riigilt suuremat toetust nõudvate ühiskonnagruppide hulgas on õpetajad ja sõjaväelased, tudengitele ning pensionäridele on Jeltsin juba suuremaid summasid lubanud.
Hetkel on Jeltsin arvamusküsitluste andmetel kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi ning kõige reformimeelsema presidendikandidaadi Grigori Javlinski järel kolmandal kohal, kusjuures viimastel nädalatel on tema toetajaskond suurenenud.
Abinõud, mida Jeltsin on rakendanud valijate poolehoiu võitmiseks, kes duumavalimistel kommuniste eelistasid, võivad aga ohtu seada lääneriikide rahalise toetuse. Viimased on niigi Venemaa valitsuses toimunud muudatuste ning kergekäeliselt antud lubaduste tõttu avaldanud kartust, et valitsus kaldub kõrvale välismaiste laenuandjatega kokku lepitud range rahapoliitika programmist.
Koos lubadustega maksta välja külmutatud palgad, toetada kodumaist tööstust ning eraldada miljardeid dollareid maatasa tehtud T?et?eenia ülesehitamiseks, näib olevat üksnes aja küsimus, mil inflatsioon Venemaal taas hoogu võtab ning rubla uuesti nõrgeneb.
Ka Venemaa endine esimene asepeaminister Anatoli T?ubais, kelle Jeltsin eelmisel kuul ametist vabastas, hoiatas ajalehes Financial Times ilmunud artiklis populistlike järeleandmiste eest presidendivalimiste eel.
Taolised abinõud ei suurendaks üksnes inflatsiooni, vaid võiksid T?ubaisi sõnul tekitada kriisi välisvaluuta- ja väärtpaberiturgudel, lõpetada laenualased läbirääkimised IMFiga ning viia pangandussüsteemi kokkuvarisemisele. Igasugune otsus sel moel kulutusi suurendada «tähendaks muudatust riigi majanduspoliitikas, mis võib kujuneda surmahoobiks taolise otsuse langetajale» BNS-ETA-REUTER-DI
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele