Vene kaevurite ametiühingu liikmed peatasid streigi pärast kompromissi saavutamist Venemaa valitsusega, kes 16. juuni presidendivalimiste eel on sattunud paljude sotsiaalsete gruppide surve alla.
Reedel kirjutas peaminister Viktor T?ernomõrdin alla kohustusele eraldada söetööstusele 1996. a eelarvest 10,4 triljonit rubla (2,2 miljardit USA dollarit). Millistest vahenditest need summad leitakse, ei ole esialgu teada. Kui valitsus oma lubadusest kinni ei pea, ähvardavad ametiühingud 1. märtsil uuesti üldstreiki alustada.
Raha eraldamisest teatas president Jeltsin nädal aega tagasi, kutsudes esile lääne majandusteadlaste protesti. Viimaste sõnul ajaksid kaevuritele antud lubadus ning teised kergekäeliselt võetud rahalised kohustused riigi 1996. a eelarve lõhki. Äsja USAst naasenud T?ernomõrdini sõnul on aga rahandusministeerium juba alustanud eelmisel nädalal esialgse lahendusena kaevuritele pakutud 600 miljardi rubla (130 miljonit USA dollarit) väljamaksmist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaevurite ametiühingu Rosugleprof andmetel on 95% kaevuritest taas tööd alustanud. Kokku osales Venemaa söetööstuse 750 000 kaevurist streigis 80%. Venemaa kaevuritega samal ajal streikisid mäetöölised Ukrainas ja Rumeenias.
Teiste riigilt suuremat toetust nõudvate ühiskonnagruppide hulgas on õpetajad ja sõjaväelased, tudengitele ning pensionäridele on Jeltsin juba suuremaid summasid lubanud.
Hetkel on Jeltsin arvamusküsitluste andmetel kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi ning kõige reformimeelsema presidendikandidaadi Grigori Javlinski järel kolmandal kohal, kusjuures viimastel nädalatel on tema toetajaskond suurenenud.
Abinõud, mida Jeltsin on rakendanud valijate poolehoiu võitmiseks, kes duumavalimistel kommuniste eelistasid, võivad aga ohtu seada lääneriikide rahalise toetuse. Viimased on niigi Venemaa valitsuses toimunud muudatuste ning kergekäeliselt antud lubaduste tõttu avaldanud kartust, et valitsus kaldub kõrvale välismaiste laenuandjatega kokku lepitud range rahapoliitika programmist.
Koos lubadustega maksta välja külmutatud palgad, toetada kodumaist tööstust ning eraldada miljardeid dollareid maatasa tehtud T?et?eenia ülesehitamiseks, näib olevat üksnes aja küsimus, mil inflatsioon Venemaal taas hoogu võtab ning rubla uuesti nõrgeneb.
Ka Venemaa endine esimene asepeaminister Anatoli T?ubais, kelle Jeltsin eelmisel kuul ametist vabastas, hoiatas ajalehes Financial Times ilmunud artiklis populistlike järeleandmiste eest presidendivalimiste eel.
Taolised abinõud ei suurendaks üksnes inflatsiooni, vaid võiksid T?ubaisi sõnul tekitada kriisi välisvaluuta- ja väärtpaberiturgudel, lõpetada laenualased läbirääkimised IMFiga ning viia pangandussüsteemi kokkuvarisemisele. Igasugune otsus sel moel kulutusi suurendada «tähendaks muudatust riigi majanduspoliitikas, mis võib kujuneda surmahoobiks taolise otsuse langetajale» BNS-ETA-REUTER-DI