Eesti Gaasi aktsiate müügiks leiti kompromiss

15% riigile kuuluvate aktsiate arvel aga suurendatakse Eesti Gaasi esitaja aktsiate osa firma aktsiakapitalis. «Põhimõtteliselt tähendab see, et riik võib need aktsiad müüa nii, nagu ise soovib,» ütles Saar. Praegu on Eesti Gaasi aktsiakapitalis esitaja aktsiate osakaal 10% ja need kuuluvad investeerimisfondidele.

«Nii väheneks riigi osa ümmarguselt 20 protsendini,» lausus Saar. Ta lisas, et tulevikus peaks riik ka need aktsiad ära müüma ja üks võimalus on, et need aktsiad müüakse Gazpromile ja Ruhrgasile.

Saare sõnul ei ole aga Ruhrgas veel teatanud, kas nad soovivad oma osalust Eesti Gaasis suurendada. Gazprom on teatanud, et nemad oma osaluse suurendamist ei taotle ja on nõus sellega, et riigile jäävate aktsiate arvel võiks tulevikus kaasata Eesti Gaasi omanikeringi veel ühe välisinvesteerija.

Saar lisas, et uue välisinvestori kaasamisel võib esialgu tulla kõne alla 10% aktsiate müük mõnele suurele lääne gaasifirmale. Riigile kuuluvate Eesti Gaasi aktsiate saatuse kohta loodetakse kirjalik kokkulepe sõlmida 15. märtsil, kui toimub Eesti Gaasi juhatuse koosolek.

Eelmisel nädalal tutvusid Eesti Gaasiga Itaalia gaasifirma Italgaz esindajad, kes on avaldanud soovi osta Eesti Gaasi aktsiaid, kui need peaksid müüki tulema. Kuna peale Italgazi on Eesti Gaasi aktsiate ostuks soovi avaldanud ka Prantsusmaa riiklik gaasifirma Gaz de France ja Saare hinnangul võib huvilisi veel olla, siis kavatseb Eesti Gaas välisinvestoritele aktsiate müügiks korraldada konkursi.

Eesti Gaasi eelmise aasta netokäive oli 550 miljonit krooni ja eelmise aasta kasum jääb 65--70 miljoni krooni vahele. 1994. aastal oli Eesti Gaasi netokäive alla 500 miljoni krooni ja kasum oli ülemöödunud aastal 12 miljonit krooni. Eesti Gaasi aktsiakapital on 38,8 miljonit krooni.