Rahvusvaheliste vedude firmadel läheb Eestis hästi

Tänu uutele veokitele, mille hind ulatub isegi kahe miljoni kroonini, on suurenenud Eestile eraldatud Euroopa litsentside -- CEMT-lubade arvu. CEMT (Euroopa transpordiministrite konverents) load võimaldavad vedada kaupa mistahes Euroopa riikide vahel. Eriti vajalikud on nad nn kolmandates riikides vedusid tegevatele firmadele. «Kui näiteks Eesti vedajal on vaja viia kaup Soomest Poola, siis CEMT-luba seda võimaldab,» selgitas Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp. «Seetõttu on need load vajalikud ja me püüame Eesti kvooti maksimaalselt suurendada.»

Teede- ja sideministeerium rõhub CEMT-lubade arvu suurendamiseks nüüdisaegsete, nn roheliste autode kasutuselevõtule. «See on ainuke võimalus pääseda ilma teiste riikide loata Lääne-Euroopa turule ning me oleme seda ettepanekut igati toetanud,» rääkis teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna juhataja asetäitja Alar Ehasalu. Kui Eesti jaoks esitatud CEMT-lubade kvoot on 128 ning eelmisel aastal suurendati seda 144ni, siis sel aastal on uute autode kasutuselevõtu tõttu juba 192 luba.

«See sai võimalikuks CEMT progressiivse lähenemise tõttu, et soodustatakse keskkonnasõbralike veoautode kasutamist,» rääkis Kuldkepp. «Riikidele antakse võimalus ühe tavalise CEMT-loa vastu saada kaks rohelist, kui loobutakse kolm kuni neli aastat vana auto kasutamisest ja ostetakse kaks korralikku rohelist autot, mille müra- ja heitgaasitase on aktsepteeritavad. On suur stiimul teha sellist vahetust. Nüüd mõtleme, kuidas Eestis suurendada keskkonnasõbralike autode arvu, et tõsta CEMT-lubade kvoot nt järgmisel aastal 320 peale.»

«See on vihje ka autotootjatele ja liisingufirmadele, sest suund on võetud CEMT-lubade arvu suurendamisele ja äri saab selles valdkonnas arendada,» lisas Kuldkepp. «Kuna Eesti ei ole väga suur riik, on meil õnnestunud oma SKT või rahvaarvuga võrreldes suhteliselt palju neid lube saada ja seetõttu on see ettevõtlusvaldkond küllaltki soodne.» CEMT-loa omaniku eelis on vaba pääs transiidiga eri riikide territooriumile, ja näiteks Poola kaudu sõites ei pea maksma ligi 170--180 dollari suurust transiidimaksu.

«Pole eriti palju selliseid tegevusvaldkondi, kus meid Euroopas ei piirataks, teenuste eksporditurg on seni olnud õnneks suhteliselt vaba,» kinnitas Kuldkepp. «Ida-Euroopa autovedajad on mõjutanud ka oluliselt maanteeveo turgu Lääne-Euroopas ning löönud hindu alla. Meie paremad firmad ei jää alla näiteks tugevatele Hollandi firmadele.»