13. veebruar 1996
Jaga lugu:

Mart Opmann ei toeta võlakirjade emiteerimist kultuuriehitiste rahastamiseks

Samuti ei toeta rahandusministeerium kultuuriobjektide üheaegset rahastamist riigieelarvest, sest see moodustaks ligi 3% eelarve kogumahust ja oleks liiga suur koorem.

Opmann ütles, et tuleb leida viisid, kuidas iga nimetatud kultuuriehitist saaks eraldi finantseerida. Rahandusministri sõnul ei pruugi alati ehitada just uusi hooneid, sest mitmed Tallinna kesklinnas asuvad suured hooned võivad lahendada kultuuriasutuste ruumimuresid.

Emissiooni vastu on ka Eesti Pank. Eile riigikogu ees esinenud Eesti Panga osakonnajuhataja Märten Krossi sõnul on Eesti rahalist olukorda pingestanud viimati võetud suured laenud ning lisaks suurt võlakirjade emissiooni teha ei ole võimalik. Võlakirju 700 miljoni eest

Riigikogu Mõõdukate fraktsioon on esitanud riigikogu menetlusse eelnõu, millega soovitakse emiteerida muusikaakadeemia, kunstimuuseumi ja eesti rahva muuseumi ehitamiseks riigi võlakirju 700 miljoni krooni väärtuses. Eilsel riigikogu istungil katkestati küsimuse arutamine ning seda jätkatakse märtsis.

Eelnõu järgi korraldataks emissioon kolmes osas. 1996--1997 emiteeritaks võlakirju 200 miljoni, 1998. ja 1999. aastal 300 miljoni ja 2000. aastal 200 miljoni krooni eest. 2003. a hakkaks eelnõu järgi riik eelarvesummade eest võlakirju tagasi ostma. Eelarvest rahastataks ka intresside maksmine. Intressi suuruse määraks riik.

Esimesest emissioonist rahastataks muusikaakadeemiat, teisest kunstimuuseumi ja kolmandast eesti rahva muuseumi. Tänavuaastases eelarves on antud 14 miljonit krooni muusikaakadeemia ehitamiseks. Ehituse jätkamiseks oleks vaja aga 140 miljonit krooni.

Kunstimuuseumi direktor Marika Valk ütles, et ei rahandusministeerium ega Eesti Pank otsi tegelikult probleemile positiivset lahendust. Ta ütles, et mitmed rahandusministeeriumi spetsialistid on kinnitanud, et 1998--1999 on Eesti riigi eelarve kasvanud juba sedavõrd suureks, et emissiooni küsimus võib iseenesest ära langeda.

Marika Valk ei näinud võimalust, et kunstimuuseum võiks kolida ümber mõnda teise hoonesse. Tallinnas ei ole Valgu sõnul lihtsalt ühtegi teist hoonet, mis muuseumi spetsiifikaga kokku sobiks. Praeguses rüütelkonna hoones Toompeal on liiga vähe eksponeerimis- ja säilituspinda. Muuseumile on pakutud ka Lasnamäel asuvat endist tselluloosivabriku hoonet, kuid selle remont kujuneks Valgu sõnul uue maja ehitamisest tunduvalt kallimaks.

Kui võlakirjade projekt käima ei lähe, siis peab kunstimuuseum valmis olema mustaks stsenaariumiks. Uue hoone ehitus langeks siis ilmselt ära, arhitekt ja muuseumi välispartnerid loobuksid koostööst. Kasu poleks ka riigi reservfondi summadest finantseeritavast kapitaalremondist rüütelkonna majas, sest kunstimuuseumi direktori sõnul võib maja sellest hoolimata avariiohtlikuks muutuda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum