14. veebruar 1996
Jaga lugu:

Maareform ukerdab endiselt põhjatus mudas

Juba Lenin mõistis hästi maa-küsimuse tähtsust. Sai võimule ja tegi maareformi ühe dekreediga ära.

Eile võttis riigikogu jälle kord käsile maareformi seaduse. Seekord vajavad läbinämmutamist sajad parandusettepanekud. On tõesti kurb, et siiani on sajad siblijad tootnud sadu seadusi, nende pa-randusi ja määrusi, aga kasu on tühine. Äripäev on endiselt seisukohal, et maareform tuleb võimalikult kiiresti lõpule viia.

Maareformiga mahasaamine paneb kiiremini liikuma majanduse vereringes voolava raha. Kohalikul ettevõtjal tekib võimalus saada hüpoteeklaenu. Eesti pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt on Äripäevale öelnud, et mida kindlamad on laenu tagatised, seda väiksem on riskiosa, mis viib kokkuvõttes ka laenuprotsendi alla. Hüpoteegi turuletulek oleks kogu meie majandusele võimas katalüsaator, mis hakkaks paljusid asju edendama märksa kiiremini kui praegu.

Eestil on lootust maaküsimuse lahendamisega suurendada riiki jõudvate välisinvesteeringute hulka. Paljud, et mitte öelda enamik välisinvestoreid tahab kindlustada enesele ja oma rahale mingisuguseidki stabiilseid kasvutingimusi ja need annab maa omamine.

Riik on rehkendanud maareformi lõpetamisel korjata käibelt miljardite kroonide väärtuses kodanike EVP-arvetel lebavaid kroone. Kui see plaan õnnestub, tõuseb EVP hind ja ühes sellega kodanike usaldus riigi vastu. Kui maareformi ei õnnestu lähimal ajal lõpetada või oluliselt kiirendada, langeb EVP hind ja 1998. aasta lõppedes jääb kogu see hunnik inimestele kätte.

Reformimise lõppemisel saab maa mõistliku hinna. Seni on need vähesed ettevõtted, kel on õnnestunud maad osta, pidanud pikka võitlust erinevate riigiametitega. AS Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava on Äripäevale selgitanud, et ainus, millega Imavere Saeveski rahul pole, on maa hind, mille määras kindlaks valitsus erakorralise hindamisega. Selle tulemusena on firma maksnud kümneid kordi rohkem kui teised.

Mõningatel riigiametnikel väheneb võimalus ebaausalt teenida. Erastamisagentuuri maamüügi osakonna juhataja Mati Meeliste on öelnud, et praegune reformi käik rahuldab vaid ebaausaid ametnikke ja maamõõtjaid. Ühelt poolt saavad nad riigilt tasu, teisalt võtavad matti kodanikelt, kes maad tagasi taotlevad.

Mida kiiremini maarefor-miga ühele poole saada, seda odavamaks see riigile ja kodanikele kui maksumaks-jatele läheb. Juba praegu annab riik eelarvest reformi läbiviimiseks aastas umbes 50 miljonit krooni. Välja on arvutatud, et kogu reform maksab 2--2,5 miljardit krooni. Kogu protseduur on liiga töömahukas, keeruline ja seega kallis.

Äripäev on juba varem tõdenud, et maareformi kiire elluviimine eeldab erakorralisi meetodeid. Kui riigikogul ja valitsusel ei jätku julgust seda teha, ehk suudaksid nad vähemasti võtta vastu otsuse luua erastamisagentuuri või rahareformikomiteega sarnane organ, kellele anda volitused ja kindel aeg asja lõpetamiseks. Palju edu ja kindlat kätt hoidmaks maareformi leninlikult kiirel kursil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum