Arvi Hamburg kardab ameeriklaste investeeringut
Hamburgi sõnade kohaselt ei pea ta riigiametniku seisukohast sugugi õigeks, et ühele suurinvestorile müüakse maha kogu elektritootmiskompleks. «Kuna jutt käib 250 miljonist dollarist, siis ma arvan, et see kompleks rohkem ei maksagi,» lisas Hamburg.
Tema sõnul ei ole Eesti Energia praegu üldse müüdav objekt ja teiseks ei jaotata maailmas raha nii, et mul on 250 miljonit dollarit vaba raha ja ma ostan selle eest midagi ära.
Hamburg rääkis, et elektritootmisesse kaasatakse tulevikus kindlasti väliskapitali, kuid elektritootmisega tegelevas aktsiaseltsis peaks suuraktsionäre olema vähemalt kolm ja lisaks neile võiks osa aktsiaid kuuluda ka eraisikutele.
Seda ma ei oska öelda, kas ameeriklased on elektrijaamade omanikena paremad kui Eesti riik. Kui aga elektrijaamade omanikud oleksid näiteks ameeriklased, soomlased, rootslased ja sakslased, siis oleksid nad kindlasti paremad omanikud kui Eesti riik, oli Hamburg veendunud.
Äripäevale teadolevalt ei ole aga NSP seni huvitunud koostööst Põhjamaade elektrifirmadega.
Balti elektrijaama direktor Anatoli Paal avaldas arvamust, et NSP investeeringu teostumine on positiivne aga see võtab kindlasti veel kaua aega.
Riik ei ole veel otsustanud, kuidas hakatakse Eesti Energiat erastama. Samuti on lahendamata elektrihinna ja maaküsimus. Näiteks on Balti elektrijaama territooriumi suurus 19 ruutkilomeetrit.
Paal lisas, et Eesti elektrijaamad vajavad suuri investeeringuid, kuid riigil vajalikku raha ei ole. Tema hinnangul tuleks lähiajal Eestis elektritootmise renoveerimisse investeerida 200--250 miljonit dollarit.
Äripäevale teadaolevalt saatis NSP hiljuti oma investeeringukavatsusi tutvustava materjali RE-le Eesti Energia ja sellega on tutvunud ka peaminister Tiit Vähi.
Vähi teatas eile, et suhtub ameeriklaste ettepanekusse positiivselt.
Oleme seda arutanud majandus- ning välisministriga ja praegu on küll sellised eeldused, et peaksime olema väga huvitatud, et see firma tuleks Eestisse, lisas Vähi. Ta oli seisukohal, et Eesti Energia tuleks erastada aktsiakapitali laiendamise teel.
Majandusminister Andres Lipstok ütles, et temani ei ole Eesti Energiale saadetud ettepanekud jõudnud ja samuti ei ole tal mingit informatsiooni NSP esindajate järgmise nädala visiidist Eestisse.
Anatoli Paal rääkis, et kui Eesti elektrijaamadesse investeerivad ameeriklased, siis on võimalik alustada elektrienergia eksporti ka Venemaale ja Soome. Praegu eksporditakse elektrienergiat ainult Lätti.
«Selle firma taga on olemas sellised materiaalsed ressursid, et kaabli paigaldamine Soome ja Eesti vahele ei peaks nendele mingisugust probleemi tekitama. Samuti on ameeriklastel palju kergem Venemaaga kokkuleppele jõuda kui meil,» lausus Paal.
Pärast seda kui ameeriklased olid teatavaks teinud oma investeerimiskavatsused, aktiviseeris oma tegevust Eestis ka Rootsi elektrifirma Watenfall.
Watenfalli esindajad käisid hiljuti majandusministeeriumis Eesti Energia ümber tekkinud olukorraga tutvumas.
Jutud ameeriklaste 250 miljoni dollari suurusest investeeringust Eestisse on huvi tekitanud ka mitmetes Euroopa pankades ja finantsorganisatsioonides, kes on samuti hakanud NSP investeerimiskavatsuste vastu huvi tundma.