Ettevõtluse areng Eestis on aeglustunud

Domineeriv ettevõtlusvorm 1995. aastal oli aktsiaselts (85 protsenti firmade koguarvust). Lähiajal on oodata aktsiaseltside osakaalu järsku vähenemist ning piiramatu vastutusega ettevõtlusvormide osatähtsuse kasvu.

Äriregistrist ilmneb, et 53 protsenti Eesti firmadest eksisteerib ainult paberil. Maailmas on tavaks mõõta inimeste ettevõtlikkust ettevõtete arvuga 1000 elaniku kohta. See arv oli Eestis 1995. aasta lõpus 43, mis on lähedane Suurbritannia näitajale (46) ning ületab oluliselt Saksamaad (37), Prantsusmaad (35), Taanit (33) ja Hollandit (28).

Väikefirmade osa Eesti majanduses pidevalt kasvab. Kuna riiklik statistika ei võimalda saada andmeid väikeettevõtete kohta vastavalt nende ametlikule definitsioonile (kuni 80 töötajaga ja kuni 15 miljoni kroonise aastakäibega), kasutab EVEA andmeid 1--99 töötajaga firmade kohta. Ettevõtteregistrilt saadud andmetel sattusid 1995. aastal sellesse suurusklassi 98 protsenti Eestis registreeritud firmadest. Nende osa ettevõtlussektori tööhõives oli 53 protsenti, kogukäibes 59 protsenti ja investeeringutes 44 protsenti.

Ametliku väikeettevõtluse statistikaga kokku puutudes on EVEA viimastel aastatel kogunud erinevatest allikatest andmeid väikeettevõtluse osatähtsuse kohta Eesti majanduses. Ülaltoodud tabel (osaliselt puudulik) annab ettekujutuse väikefirmade rollist aastatel 1993--1995.

Väiketootjate osakaal tööstuse sektoris aga kasvab aeglaselt, saavutades vaid ühe kolmandiku sektori käibest. Üheks põhjuseks on väiketööstuse krediteerimise raskused ning vähene investeerimisaktiivsus selles sektoris.

Väheseks jääb ka väikeettevõtete mõju kalanduses, side ja energeetika alal, mis on tingitud nende alade omapärast ning side ja energeetika puhul ka monopolide olemasolust.

1995. aastal nimetasid väikeettevõtjad oma suurimate probleemidena pikaajaliste investeerimislaenude ning stardilaenude saamist, laenuintresside kõrget taset, kasvavat bürokraatiat ja siseturu maksujõuetust.