Raskusi vanalinna büroos

«Tahaks nelja läbikäidava ruumi asemel viit isoleeritut ja rohkem avarust,» räägib R. Projekti arhitekt Raul Vaiksoo tellija soovidest, millest lähtuvalt ta projekteeris vanalinna iidsesse hoonesse modernse büroo. Tellijaks olnud advokaadibüroo Lepik & Luhaäär ei tunne keskaegse maja paksude seinte vahel kitsikust, kuna oskusliku ruumiplaneeringu tõttu on töökohad paigutatud ökonoomselt ja efektiivselt.

Vanalinna väikestes ja kõrge rendihinnaga ruumides töökohta organiseerida on arhitektide sõnul kaks korda raskem kui luua bürood tavaarhitektuuriga majja, kus valitsevad sirged seinad ja täisnurgad. «Alati tahetakse büroosse panna optimaalsest enam töökohti,» on kogenud sisearhitekt Tairo Pärnamets sisearhitektuuribüroost Ars Interjöör.

Kui 60 ruutmeetrile tahab tellija panna 10--15 töökohta, siis soovituste andmist või julgustamist ei taha sisearhitektid enda peale võtta. «Loodusseaduste vastu ei saa,» tõdeb paratamatust sisearhitekt Eero Jürgenson samuti Ars Interjöörist.

Tairo Pärnametsa hinnangul pole vanalinnas enamasti täiuslikku ventilatsioonisüsteemi võimalikki välja arendada. Madalate lagede tõttu jääb ripplae võimalus üldjuhul ära. Kui laes on maalingud või unikaalsed karniisid, on see veelgi keerulisem.

Väljapääsuna kasutatakse projekteerijate sõnul ära vanu lõõre või juhitakse süsteemid läbi katuse. Taolised võimalused teevad mõnevõrra madalamaks ka ehitusmaksumuse.

Kui tüüphoones võib valgustusjuhtmeid peita konstruktiivse ripplae alla, siis vanalinnas tekitab valguslahendus tihti probleeme. Pärnametsa arvates peaks vanalinna büroos valgust andma dekoratiiv- või äärmisel juhul ka halogeenvalgustid. «Võõras on sellises keskkonnas vaadata päevavalguslampe,» nendib ta. «Tekib inkubaatori tunne.»

Kui kliendil on ambitsioone rajada büroo vanalinna, siis peaks tal sisearhitektide hinnangul olema sisemist soovi läheneda teisiti kui muu keskkonna puhul. «Kes siia tuleb, peaks üritama seda nautida,» arvab Eero Jürgenson.

Ehitustööde käigus ilmnevate ajalooliste väärtuste puhul lisanduvad objekti arhitektile ja ehitajatele restauraatorid, kelle tööd tellija eelarvesse pole osanud arvestadagi. Restaureerimisele eelneb uurimine. «Võib mõista ettevõtjat, kes kavatses kahe kuu jooksul büroo avada, kuid uurijate brigaad teeb kuu aega oma tööd,» räägib vanalinnas ehitusprotsessi käigus tekkivatest võimalikest pingetest Jürgenson.

Pool aastat Dunkri tänava büroos töötanud advokaadi Peeter Lepiku sõnul üllatas tedagi ehitustööde suur maht. «Vanalinnas bürood ehitav klient peab mõistlik olema, alati võib tulla ootamatusi,» jagab Lepik kogemusi. «Ka hiljem võib leida krohviprao, mida uusehituste puhul näha ei tahaks.»