Alles hiljuti võisid lehelugejad rõõmustada koos Hoiupangaga, kel on väljastatud juba mõnikümmend tuhat sularahakaarti ja see näitaja viib panga vastaval alal kindlalt esirinda. Möödunud reede hilisõhtul võis Tallinnas näha tragikoomilist pilti. Koomiline oli see neile, kel polnud taskus Hoiupanga sularahakaarti, traagiline neile, kel oli.
Õnnetud sularahakaardi omanikud pidid tõdema, et nende rahakoti vahel olevad kaardid on kasutud. Nimelt oli lakanud funktsioneerimast terve Hoiupanga sularahaautomaatide võrk. Kaardi automaati sisestanud, võis ekraanilt lugeda, et raha automaadist ajutiselt ei väljastata.
Pangapoolne ebameeldiv üllatus nurjas nii mõnegi reedeõhtuse plaani, kuna ilma rahata on teatavasti väga raske õhtut veeta. Hoiupangale endale ei tulnud aga sedasorti süsteemi kokkuvarisemine ilmselt mitte kuigi suure üllatusena. Kõigi külastatud rahaautomaatide kõrval oli silt, mis vabandas juba ette võimalike häirete eest automaatide töös.
Vabandus oli lihtne -- kaarte on väljastatud oodatust palju rohkem ning seetõttu võib tulla ette häireid klientide teenindamisel. Arusaamatuks jääb, miks väljastab Hoiupank rohkem kaarte, kui neid teenindama mõeldud süsteem vastu võtta suudab. Selle asemel, et pretendeerida Eestis enim sularahakaarte väljastanud panga nimele, võiks tähelepanu pöörata klientide teenindamse kvaliteedile.
Kõikide loodusseaduste järgi suudab mingi süsteem ilma selle läbilaskevõimet tõstmata töötada ainult teatud piirini. Oletan, et ka Hoiupangas on vastavad seadused arusaadavad. Pangalt raha laenates peab täpselt kinni pidama laenulepingu tingimustest. Hoiupanga puhul jääb selgusetuks, kas pank peab millekski ka omapoolseid kohustusi.