Rubis ähvardab Põhja-Eesti Panka VEB fondiga

Artikkel

- Uudised
- 19. märts 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rubis ähvardab Põhja-Eesti Panka VEB fondiga
Kui Akke tõendab kohtus PEPi õiglusjärglust Moskvasse rahaülekandeid sooritanud UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapangaga (PEAP), saaksid pretsedendi alusel oma raha PEPist tagasi ka ülejäänud kreeditorid, kelle vahendid kanti VEBi panka peale Venemaa otsust rahade külmutamise kohta.
VEB fondis ootavad täna väljamaksmist umbes 300 ettevõtte nõuded 371 miljoni krooni väärtuses. Lisaks koondab fond UBB, Eesti Panga ja valitsuse raha 357 miljoni krooni eest.
«See on PEPi vallutamise plaan,» kinnitab VEB fondi haldajaks oleva Eesti Panga õigusi esindav vandeadvokaat Üllar Talviste.
«Kui PEP on ühes kohtuasjas kuulutatud UBB ja PEAPi õigusjärglaseks, vastutab ta külmutatud arvete eest täies ulatuses. Seejärel võib sama seltskond osta odavalt kokku ülejäänute nõudeid,» jätkab Talviste.
Et PEPil sellist raha pole, jääb Talviste sõnul võimalus, et ta loovutab näiteks oma aktsiad. 60 miljoni kroonise aktsiakapitaliga PEPi omanik viie kuuendiku ulatuses on täna Eesti riik.
PEPi õigusjärglus UBB ja PEAPi suhtes on leidnud kinnitust kohtuprotsessis Hardo Aasmäe vastu möödunud aastal. Protsessi võitnud PEP nõudis Aasmäelt UBB käest saadud komandeeringuraha ja tõestas ise oma järjepidevust UBBga.
«Ma ei ole kindel, et kreeditoridel õnnestuks saada raha Eesti riigilt või PEPilt. Nõudeõigus on Moskva vastu,» väidab samas Akket esindav vandeadvokaat Leon Glikman.
Ta peab PEPi põhjalaskmise skeemi spekulatiivseks. «Aga oletagem, et selline spekulatsioon peab paika. Mis selles on ebaseaduslikku?» küsib Glikman samas.
Akkel on VEB fondiskülmutatud1,26 miljonit dollarit. Üle aasta Tallinna linnakohtus väldanud kohtumenetluse käigus on hageja asendunud Rootsi firmaga Taisia Tour Service Ab. Seni pole jõutud kaugemale eelistungist, kuna uuel hagejal on maksmata riigilõiv.
Glikmani sõnul vahetus hageja asjaajamise lihtsustamiseks. Taisia Tour Service soovis läbi UBB korrespondentarve kanda raha Akke arvele, sealt NSV Liidu välismajanduspanka. «UBB oli siis juba teadlik, et raha VEBi külmutatakse,» selgitab Glikman hagi alust.
PEPi esindava vandeadvokaadi Jüri Raidla sõnul võib Akke eesmärkide teostumise kohta öelda nii jah kui ei.
«PEAPi ja UBB suhe PEPiga on erinev,» kaalub Raidla. «UBB puhul pole võimalik kõnelda õigusjärglusest, sest see pank eksisteerib siiani,» selgitab ta.
«Ma loodan, et UBB puhul on võimatu hakata VEB fondi raha PEPilt välja nõudma,» tunnistab Raidla. PEAPi puhul on aga õigusjärglus tõenäoliselt olemas, märgib ta. «PEP teenindab VEB fondi nagu tavaline pangaasutus,» lisab Raidla.
PEPi juhatuse aseesimehe Lembit Zernanti sõnul viidi Eesti ettevõtete Moskvas külmutatud kontod enne PEPi moodustamist 1993. aastal UBB ja PEAPi bilansist välja ja anti Eesti Panga haldusse. Seepärast ei näe Zernant VEB fondis PEPile mingit ohtu.
Krediidiinfo andmetel on ASi Akke tegevdirektor lätlane Aleksandr Rubis, Eestis tuntud lisaks osalusele NoWe pangas ja Sotsiaalpangas ka Kivimägi-Strandbergi rublamüügis.
Rubis tegutseb hetkel 13 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ASi FTP Trust Eesti esimehena. Enne Videviku tänavale kolimist asus firma Tallinna ärikeskuses.
Ehitusalal tegutsev Austria-Eesti ühisfirma Akke registreeriti 1990. aastal Tallinnas aadressil Toompuiestee 3 endises ASi Coneston majas, kus praegu asub kaitsepolitsei. Rubis oli vahepeal Conestoni asepresident ja kuulus Sotsiaalpanga nõukogusse.
Akke praegusest asukohast ja tegevusest ei ole teavet. Krediidiinfos seisavad andmed vaid 12 000kroonise aktsiakapitali ja käibemaksukohustusluse kohta. Telefoniraamatutest kadus Akke 1995. aasta saabudes.
Akkest pole oma sõnutsi midagi kuulnud ka NoWe panga likvideerimiskomisjoni esimees Aleksander Bessedin ega KaPo peadirektor Jüri Pihl.
Vandeadvokaat Üllar Talviste sõnul on Akke hagi Põhja-Eesti Panga vastu tihedalt seotud teise Akke hagiga, mis on esitatud Eesti Panga vastu.
Tallinna linnakohus menetleb teist aastat ASi Akke ja kolme teise VEB fondi kreeditori (Pärnu Kalur, Saare Kalur ja Imbi) hagi, milles Eesti Pangalt kui VEB fondi haldajalt nõutakse riigikogu 1993. aasta otsuse täitmist.
Otsus nägi ette kolme kuu jooksul kreeditoride üldkoosoleku kokkukutsumist, mida seni pole toimunud.
Hagejad tahavad Leon Glikmani sõnul organiseeruda ja valida VEB fondile juhatuse.
Talviste sõnul on selle taga soov saada VEB fond oma kontrolli alla. «Kui ühele seltskonnale mängitakse kätte võimalus valida VEB fondile meelepärane juhatus, saab legaalselt vallutada kogu fondi,» lausub ta.
Leon Glikman vaidleb vastu: «Juhatuse valivad kreeditorid proportsionaalselt oma nõudeõiguse suurusele.»
Tema sõnul on Akke hagi PEPi vastu ja hagi VEB fondi vastu täiesti erinevad asjad.
VEB fondi tegevdirektori kohusetäitja, Eesti Panga asepresident Enn Teimanni sõnul on lootus raha Moskvast kätte saada nullilähedane. «Seltskond kreeditore tahab seda raha Eesti riigilt kätte saada ja nad kasutavad selleks kõikvõimalikke vahendeid,» märgib Teimann nimesid nimetamata. «Võib olla juhtumisi õnnestub neil saavutada, et riigikogu otsus VEB fondi moodustamise kohta on vähe vildakas ja riigil tuleb 700 miljonit ära maksta,» lisab ta samas.
Eelmisel varasügisel käis Teimanni juures riigikogu keskerakondlasest liige Aino Runge, kel oli valminud otsuseprojekt VEB fondi reorganiseerimisest.
Projekt ei jõudnud tookord kaugemale riigikogu rahanduskomisjonist. See andnuks aga fondi haldamise Eesti Panga pädevusest üle kreeditoride üldkoosolekule ja riik saanuks loobuda vastutusest NLiidu välisvõla ees.
Runge selgitab, et esitas projekti üksikisikuna. «Asjaolud on tänaseks sootuks muutunud,» lisab Runge häälega, mis reedab tüdimust. «Ei ole enam soovi sellega tegelda, näen selles midagi muud, mida praegu ei taha öelda.»
VEB fondi kreeditorid on Moskvas külmutatud rahast täna sama kaugel kui neli aastat tagasi. Ametlikud läbirääkimised Moskvaga katkesid juba Mart Laari valitsuse ajal. Kuuldavasti ajab osa VEB fondi kreeditore praegugi oma raha Venemaalt välja, paari nädala pärast peaks olema uudiseid kuulda. Enamik kreeditore sellist legendi aga ei usu.
Kui aga õnnestuks VEB fondi teravik pöörata Eesti riigi kui PEPi suurima omaniku poole, oleks raha kättesaamiseks veel üks võimalus.
Hetkel kuum