Peale mainitud seeriate on maailmas kasutusel muude mõõtudega eriformaate.
Kopeerimistehnikas valitsevad tänapäeva maailmas jaapanlased: Mita, Canon, Panasonic, Nashua, Sonyo, Ricoh, Konica, Fuji, Minolta, Toshiba, Riso, kellele pakuvad konkurentsi Utax, Xerox, Olivetti, OCE, AGFA, Renjer, Rex Rotary, Triumph Adler, Gestetner, Develop, Kodak jt.
Et paljud firmad on omavahel tehniliste lahenduste loomisel liitunud, müües ja kasutades litsentse ja patente, siis on reatarbijal valiku tegemine küllaltki komplitseeritud.
Ostu korral tuleb lähtuda tehnilistest parameetritest, hinna/kvaliteedi suhtest, väliskujust, töökindlusest, kasutamise mugavusest jm.
Ameerika Ühendriikide instituudi Dataquest teostatud turu-uuring jaotab paljundusmasinad kaheksasse klassi.
Paljundusseadme kvaliteeti hinnatakse peamiselt kolme parameetriga.
Oluliseks näitajaks peetakse koopia eraldusvõimet (DIN 19051-1). Testtabelist tehakse koopia ja mikroskoobiga mõõdetakse erinevate joonte vaheline kaugus. Mida suurem number, seda parem eraldusvõime.
Samuti vaadatakse testimisel koopia loetavust (ISO/DIN 19051-2). Testtabelist tehtud koopia osutub loetavaks, juhul kui seitse (kaheksast) ringide sees olevat orienteeritud joont (ülemises ja alumises reas) on osutatud õigesti.
Paljundusseadme kvaliteedi parameetrina vaadeldakse ka tooneri kulu. Aluseks on A4 tekstiga (reavahe 1,5) täidetud leht. Sel juhul katab must osa lehe pinnast 6--8%. Pildid ja varjundid (roosa, punane) võivad suurendada tooneri kulu kümneid kordi.