- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,06%6 201,48
- DOW 300,96%44 520,27
- Nasdaq −0,63%20 240,39
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,47
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,06%6 201,48
- DOW 300,96%44 520,27
- Nasdaq −0,63%20 240,39
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihavabrikandid otsivad eksporditurge
Kümne aasta tagune aeg, mil kogu Eesti lihatoodangust rändas kolmandik üle Nõukogude Liidu, moodustades 30 000--40 000 tonni, on ammu möödas. Peamine probleem lihakaupmeestele on Venemaa 51protsendiline tollimaks piiril.
1995. aastal eksportis Eesti ametliku statistika kohaselt liha ja lihatooteid 5844,3 tonni ehk veidi rohkem kui 94 miljoni krooni eest. Lisaks veeti vorstitooteid ja lihakonserve välja 3461,3 tonni ehk ligi 97 miljoni krooni eest.
Lihaliidu tegevdirektori Ants Ergi väitel ei anna ametlik ekspordimaht tegelikku pilti liha ekspordist, kuna palju kaupa viiakse välja althõlma ja osa ekspordina deklareeritud kogusest müüakse maha Eestis.
«Tegelikku kaubavoogu ei tea keegi,» väidab Erg.
Vaatamata topelttollidele idapiiril ja euronormidele läänes, ei ole kohalikud töösturid püssi põõsasse visanud. Vastupidi, küünte ja hammastega hoitakse kinni igast võimalusest müüa kaupa itta.
Oma abi pakuvad mitmed vene firmad, kes autodega lihakombinaadi hoovi vuravad, rahapataka taskust välja võtavad ja ostetud kaubaga idapiiri suunas sõidavad.
Rakvere lihakombinaadi ekspordijuhi Erkki Valmra väitel müüb Rakvere lihatööstus sellisel moel igal nädalal kuni 22 tonni liha.
«Ma võin öelda, et nendest firmadest pole mitte ükski kohalik,» illustreerib Valmra äripartnereid. «Kuhu see kaup lõpuks täpselt välja jõuab, me ei tea, kuid kindlasti läheb see SRÜ riikidesse.»
Valmra tunnistab, et firmad, kellele Rakvere kombinaat oma toodangut müüb, omavad ilmselt kanaleid, mille kaudu saab kaupa tollimaksuvabalt üle piiri toimetada.
«Ajakirjandusega nad vaevalt räägivad, kuna selliste ostjate seas pole mitte ühtegi sajaprotsendiliselt ausat firmat,» lisab Rakvere lihakombinaadi ekspordijuht.
Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm teab ka ühte spekulatsioonijuhtumit seoses lihaekspordiga. Nimelt jõudsid tollitöötajad eelmisel aastal jälile, kuidas Rakvere lihakombinaadis vormistati ekspordiks selline toodang, mis jäi tegelikult Eestisse.
Hetkel kuum
Valmi sõnul harrastas Rakvere lihakombinaat mitmel korral liha müüki firmale, kes ei suutnud hiljem tõestada selle väljavedu. Tema sõnul kestis selline kauplemine kuni eelmise aasta septembrini.
«Oleme selle asja politseile uurida andnud,» räägib Valm. Tema andmetel tuli Rakvere lihakombinaadi omanikul -- riigil -- selliste müügitehingute tõttu korstnasse kirjutada üle poole miljoni krooni saamata jäänud käibemaksu.
Rakvere lihakombinaadi direktor Peeter Maspanov, kes asus sellesse ametisse pärast nimetatud juhtumite ilmsikstulekut, ütleb, et ta on ise samuti huvitatud tollipettuste väljaselgitamisest. Maspanov lisab, et ta ei usu, et hiljem oleksid sarnased juhtumid kordunud.
Teistel Eesti lihatööstustel on eksport Venemaale praegu praktiliselt olematu.
Tartu lihakombinaadi juhatuse liige Olav Uusna kinnitab, et Tartu kombinaadi eksport on nullilähedane, Peterburis müüdav kaup moodustab tootmismahust alla ühe protsendi.
Uusna lisab samas, et kindlaid partnereid neil Venemaal pole, kasutatakse juhuslikke ostjaid, kes kohapeal raha liha vastu vahetavad.
Valga liha- ja konservitööstuse mullune ekspordimaht oli küll kuus protsenti kogutoodangust, kuid tehase direktori Elmut Paaveli sõnul langes lihatoodete eksport jaanuaris ühe protsendini. Valga lihakonservid rändasid idapiiri taha viimati 1995. aasta lõpus, kui kahel korral õnnestus müüa kokku 5,9 tonni toodangut. «Müüme ainult nii, et kohapeal raha kätte saame, võlgu ei anna,» lausub Paavel.
Võhma lihakombinaadi finantsdirektor Milvi Laanepõld kinnitas veel kuu aja eest, et nemad ekspordivad kogu oma toodangu Peterburi. Konkurendid pidasid Võhma esitatud numbreid kas blufiks või ebaefektiivsest majandustegevusest põhjustatuks.
Tänaseks on Võhma kombinaat oma igakuise 40tonnise ekspordi lõpetanud ja jäänud partnereile võlgu mitmeid miljoneid kroone. «Me seisame, ega tooda midagi,» lausub Võhma lihakombinaadi peadirektor Tarvo Prikk.
Tänu vabakaubanduslepingu jõustumisele Ukrainaga on paljude Eesti lihavabrikantide jaoks avanenud uus võimalus.
Esmaspäeval lendas grupp tööstureid nädalaks ajaks Ukraina kauplejatega tutvuma. Külaskäigu eestvedajate hulka kuuluvad Adavere ning Rakvere lihatööstused. Valga, Tartu ja Pärnu lihakombinaadid suhtuvad aga Ukraina lihaturgu leigelt. «Ma kardan, et ukrainlane on venelasest veel tunduvalt vaesem,» põhjendab olematut huvi Elmut Paavel.
Optimistlikku tulevikku ennustav ASi Karree tegevdirektor ja lihaliidu juhatuse aseesimees Kalev Villem on vastupidisel seisukohal. «Tühi jutt, et Ukraina vaene on,» lausub ta.
Villemi hinnangul võiks Eesti eksportida 30--40 protsenti oma lihatoodangust. Koguseliselt võiks müük Ukrainasse Villemi sõnul ulatuda 50 tonnini päevas. «Kui neil on 52 miljonit inimest, siis on seda piisavalt palju, et kogu meie eksport ära osta,» kinnitab ta.
Villemi sõnul on mõeldav ka lihatootjate ühise ekspordifirma loomine. Ta ütleb, et see võib tõenäoliselt juba tänavu juhtuda.
Tänaseks pole Eesti lihatööstused lääne kapitali jaoks veel atraktiivseks muutunud. Kalev Villem on kindel, et olukord muutub paari aasta pärast, kui siinsed hinnad on jõudnud Euroopa tasemele.
Tema prognoosi kohaselt võib lääne kapital saada suureks ohuks neile kombinaatidele, kes pole suutnud spetsialiseeruda ega oma kindlat klientuuri. Villem peab tõenäoliseks, et väliskapitali sissevoolule ei suuda vastu seista ka Rakvere lihakombinaat, kuna amortisatsioonikulud hakkavad lähiaastatel paratamatult kasvama.
Olav Uusna seevastu tõdeb, et Tartu lihatööstus on alla keskmise atraktiivne ettevõtmine. «Arvestades Eesti põllumajanduse kehva järge, on kaheldav suure hulga kapitali sissevool läänest,» nendib ta.
Lihavabrikandid on aga kõigest hoolimata ühel meelel, et Eesti tööstuste primaarne turg on idas. Niikaua, kui topelttollid legaalse ja otseekspordi mõttetuks teevad, tuleb otsida veel uusi võimalusi.
Üks asjalikum pakkumus tuli hiljuti ?otlastelt, kes soovitavad hakata Eesti vabrikantidel tegema teenustöid Venemaale. Ostes venelastelt vilja ja müües vastu liha, saab teenustööna kauba palju madalama tollitariifiga üle piiri saata. Pealegi kasutavad samu kanaleid juba mõnda aega meie lõunanaabrid Lätist.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele